Jäätmekäitlus

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Kersti Padu

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

Kersti.Padu [at] stat.ee

6 258 459

27/08/2024

27/08/2024

Jäätmeteke ja jäätmekäitlus jäätme liigiti aastas

Jäätmeteke majandustegevusalade kaupa üle aasta paarisarvulistel aastatel

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud

Euroopa Liidu statistiline jäätmeklassifikaator

Kõik sektorid ja tegevusvaldkonnad

Jäätmed – mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Jäätmekategooriad:

- tootmis- ja tarbimisjäägid;

- praaktooted;

- tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud;

- materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud;

- materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid;

- kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid;

- ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad;

- tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid;

- saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;

- metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi;

- toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda;

- rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli;

- kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud;

- tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;

- reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted;

- kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad.

Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Jäätmeluba – õigus jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 (RT I 2004, 9, 52) nimetatud tegevusvaldkondades, millega on ühtlasi määratud selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab jäätmeloa taotleja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus.

Jäätmeluba on vaja:

- jäätmete kõrvaldamiseks;

- jäätmete taaskasutamiseks;

- ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks;

- teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse (RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591) alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil;

- kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks;

- olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena.

Jäätmete teke – ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, sh teistelt isikutelt kogutud jäätmed.

Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmed klassifitseeritakse ohtlikuks vastavalt Euroopa jäätmeloendil põhinevale jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule (kinnitatud 24. novembril 1998 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 263).

Majandusüksus

Jäätmeid käitlevad või jäätmemahuka tootmisega tegelevad ettevõtjad

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

1995–…

Ei ole rakendatav

Tekkinud ja käideldud jäätmete kogus – tonn

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1445/2005, 5. september 2005, milles määratletakse jäätmestatistika nõuetekohased kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteediaruannete sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 kohaldamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 221/2009, 11. märts 2009, millega muudetakse komisjoni rakendusvolituste osas määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta

Komisjoni määrus (EL) nr 849/2010, 27. september 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta EMPs kohaldatav tekst

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Jäätmeseadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Manual on waste statistics (Jäätmestatistika käsiraamat). A handbook for data collection on waste generation and treatment, Eurostat (2013)

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-RA-13-015

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile paarisaastatel jäätmestatistika määruse nõuetele vastavalt. Eraldi kvaliteedi aruannet avaldatud ei ole.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Keskkonnaamet

Päästeamet

Siseministeerium

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

On täielik kogu Eesti territooriumi kohta

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 300).

Andmed jäätmetekke kohta majandustegevusala järgi avaldatakse 540 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 540).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvaheliselt ühtne metoodika võimaldab jäätmestatistika määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

2000. aastal toimus üleminek materjalipõhiliselt klassifikaatorilt jäätmeliigipõhisele klassifikaatorile, millega kaasnes ühe aegrea lõpetamine ja teise alustamine. 2002. aastast kooskõlastati jäätmeliigipõhine klassifikaator Euroopa Liidu jäätmenimistuga (European LoW), millega seoses alustati veelkord uut aegrida.

Jäätmestatistika määruse järgne jäätmestatistika on seotud

statistikatööga 22203 „Tööstustooted“, mida kasutatakse sisendina määratlemata päritoluga jäätmete tegevusaladesse hindamisel. Jäätmestatistika on omakorda sisendiks statistikatööle 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Andmed on sisemiselt sidusad, sest kasutatakse ühtset metoodikat ja samu andmeallikaid.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse järgmised andmed: jäätmeteke jäätmeliigi kaupa; jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine prügilatesse; jäätmete taaskasutamine, sh energiakasutus; jäätmete eksport ja import.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 22203 „Tööstustooted“ andmeid.

Aasta

Jäätmearuandekohuslased ettevõtjad esitavad aruande Keskkonnaametile, Keskkonnaamet esitab aruande Keskkonnaagentuurile.

Statistikaamet saab Keskkonnaagentuurilt kogu andmestiku e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks vastavalt jäätmestatistika koostamise käsiraamatu juhistele.

Ei korrigeerita

Puuduvad