Jäätmebilanss

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

• tekib Eestis igal aastal jäätmeid (k.a ohtlikke jäätmeid);
• jäätmetest ladustatakse prügilates;
• jäätmetest võetakse taaskasutusse;
• jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
• tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab suurendada keskkonnateadlikkust.

Statistikaamet kasutab jäätmebilansi andmeid keskkonnasurve näitajate, säästva arengu näitajate ja Tõetammes esitatud näitajate tootmisel.

Jäätmebilanss kirjeldab Eestis aasta jooksul tekkinud, Eestisse imporditud, Eestis taaskasutatud, kõrvaldatud, prügilasse ladestatud ja Eestist eksporditud jäätmete (k.a ohtlike jäätmete) kogust ning jäätmete kogust ettevõtetes aasta alguses ja aasta lõpus vastavalt keskkonnaministri määruse 14.12.2015 nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu lisas toodud jäätmenimistu jäätmeliikide 6-kohalisele klassifikaatorile. Eesti jäätmenimistu on tekkevaldkonnapõhine.

Keskkonnaministri määruse 14.12.2015 nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu lisas toodud jäätmenimistu.

Ohtlike jäätmete bilansi andmed 2002–2019 vastavad jäätmenimistu eelmisele versioonile, kus põlevkivituhk on klassifitseeritud kui ohtlik jääde. Alates 2020. aastast muudeti määrust „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”, kus põlevkivituhk klassifitseeriti mitteohtlikuks jäätmeks.

Taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete kogused vastavad Eesti Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule.

Eesti jäätmebilanss hõlmab kogu Eestit, st kaetud on kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad.

Eksport – välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused

Import – välisriikidest imporditud (Eestisse toodud) jäätmekogused

Jäätmed – mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmeluba – õigus jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduses §-s 75 (RT I 2004, 9, 52) nimetatud tegevusvaldkondades, millega on ühtlasi määratud selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab keskkonnaamet. Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
Jäätmeseaduse järgi on jäätmeluba vaja:

• jäätmete kõrvaldamiseks;
• jäätmete taaskasutamiseks;
• ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• jäätmehoidla käitamiseks;
• prügila käitamiseks;
• prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

Jäätmeluba ei nõuta:

• füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
• päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
• isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
• riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud keskkonnaametiga.

Jäätmete kõrvaldamine – jäätmete ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol

Jäätmenimistu – jäätmete nimistu, kus jäätmeliigid on määratud kuuekohaliste koodinumbritega ja kahe- ning neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit. Jäätmenimistu .

Jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt

Jäätmete töötlemine – jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

Jäätmeteke – ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, sh teistelt isikutelt kogutud jäätmed

Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis Jäätmeseaduse §-s 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/202 järgi nimetatud vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale

Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

Ettevõte

Jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad ettevõtted

Kogu Eesti

2002–…

Andmed avaldatakse igal aastal eelneva aasta kohta.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2020. aastast.

Ohtlike jäätmete bilansi andmed 2002–2019 vastavad jäätmenimistu eelmisele versioonile, kus põlevkivituhk on klassifitseeritud kui ohtlik jääde. Alates 2020. aastast muudeti määrust Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu, kus põlevkivituhk klassifitseeriti mitteohtlikuks jäätmeks.

2002. aastal algasid uued aegread, kus käsitleti rohkem jäätmeliike (123 erinevat jäätmeliiki). Varasemad arhiveeritud andmetabelid (110 jäätmeliigiga):

KK611: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001) ja
KK612: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001).

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Eesti jäätmeseadus;

jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;

Jäätmetekkega seotud administratiivandmed saadakse keskkonnaagentuurilt lepingu alusel.

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Jäätmed ja ringmajandus.
Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Surve keskkonnaseisundile / Jäätmete teke tabelites
KK610: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi ja
KK6115: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv on lõpetatud tabelid
KK611: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001)
KK612: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001).

Tööga seotud aktiivseid andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 350 korda, 2024. aastal 741 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei levitata

Ei mõõdeta

Andmete kokkupanemise metoodika on välja töötanud keskkonnaagentuur, kes metoodikadokumente ka haldab.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Sisendandmeteks on administratiivandmed ettevõtete kohta, kellel on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, ja/või kes tegelevad jäätmekäitluse ja kogumisega.

Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Vastavalt jäätmeseadusele on keskkonnakaitseluba või jäätmeluba omav isik või jäätmetekitaja ning samuti ohtlike jäätmete tekitaja (välja arvatud kodumajapidamised) kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud jäätmete hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmeloa omanik peab kord aastas esitama keskkonnaagentuurile aastaaruande jäätmete tekke ning käitlemise kohta. Keskkonnaagentuurilt saadakse seejärel järgmised andmed: jäätmeteke jäätmeliigi kaupa; jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine prügilatesse; jäätmete taaskasutamine, sh energiakasutus; jäätmete eksport ja import.

Aasta

Andmed saadakse keskkonnaagentuurilt vastavalt keskkonnaagentuuri ja statistikaameti vahel sõlmitud lepingule.

Ettevõtete sisendandmeid kontrollib keskkonnaagentuur. Statistikaamet saab keskkonnaagentuurilt koostatud koondid Eesti jäätmenimistu jäätmeliikide kõige detailsemal tasemel. Keskkonnaagentuurilt saadud administratiivandmeid statistikaamet ei kontrolli. Väljundtabeleid võrreldakse eelmise aasta väljundtabelitega ning suure kõrvalekalde korral võetakse vajaduse korral ühendust keskkonnaagentuuri spetsialistidega.

Statistikaametis võrreldakse andmeid eelmiste aastate andmetega, vajaduse korral küsitakse keskkonnaagentuurilt (KAUR) muutuste põhjuse kohta. Enne andmete avaldamist veendutakse, et alamgruppide väärtused vastaksid koondväärtustele. Samuti võrreldakse statistikaameti koondandmeid KAURi enda koondandmetega (Jäätmete infopäring alates aastast 2020).

Ohtlike jäätmete bilansi koondandmete töötlemisel tuleb silmas pidada, et igal aastal on jäätmeliikide esindatus KAURi andmetes erinev (nt ühel aastal esinenud jäätmeliik võib teisel aastal hoopis puududa). Kui andmetes on uus jäätmeliik, mida varem pole olnud, tuleb väljundtabelis tekitada lisarida.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav