Metsa arvepidamine
Puittaimestikuga maa algpindala arvestusaasta alguses, puittaimestikuga maa metsastamine ja muud suurenemised, puittaimestikuga maa raadamine ja muud vähenemised, puittaimestikuga maa lõpp-pindala arvestusaasta lõpus, puidu tagavara algvaru arvestusaasta alguses, netojuurdekasv, puiduvarumine, puidu tagavara lõppvaru arvestusaasta lõpus. Avaldatakse aasta lõpul: toodang (baashindades), metsapuude istikud ja metsapuude seemned, metsapuude juurdekasv, toorpuit, palgid, küttepuit, paberipuit, looduslikud materjalid, v.a puit, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulikud teenused, muud tooted, vahetarbimine, puidu tootmiseks kasutatud metsapuud, metsapuude seemned ja metsapuude istikud, energia ja määrdeained, metsamajandusele ja metsavarumisele iseloomulike teenuste summa, muud tooted ja teenused, kogulisandväärtus, põhivara kulum, muud tootmismaksud, muud tootmistoetused, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejääk ja segatulu, kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine, varude muutus, lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus, muu varude muutus, kapitalisiirded, metsamajanduse ja metsavarumise tööhõive, 1000 täistööaja ekvivalenti | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008); Toodete ja teenuste klassifikaator (TTK); ESA 2010 tehingute ja muude voogude klassifikaator | |
Majandusandmete kaetus on metsamajandus (EMTAK A.2). | |
Metsa arvepidamine – metsavarude arvepidamine, mis hõlmab puittaimestikuga maad ja seal olevat puitu, ning majandustegevuse arvepidamine metsamajanduse ja metsavarumise kohta Metsamaa – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on suurem kui 10%, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad). Muu puittaimestikuga maa – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole liigitatud metsamaaks ja kus kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrastiku liitus on 5–10%, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda; või mille kaetus põõsaste, võsa ja puudega on suurem kui 10%. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad). Puidu aastane netojuurdekasv – eluspuude mahu keskmine aastane suurenemine, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus Puiduvarumine – kõigi metsamaalt, muult puittaimestikuga maalt või muudelt raiealadelt langetatud ja eemaldatud elusate või surnud puude maht. See hõlmab ka müümata ümarpuitu, mida hoitakse metsatee ääres. See hõlmab ka taastatud looduslikke kadusid, varasemal perioodil langetatud puidu eemaldamist aasta jooksul, muu kui tüvepuidu (nt kändude ja oksade) eemaldamist ning looduslikel põhjustel (looduslike kadudena) (nt tulekahju, tuul, putukad ja haigused) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. See ei hõlma puitu mittesisaldavat biomassi ega puitu, mis jäetakse metsa ja mida aasta jooksul ei eemaldata, nt kännud, oksad, ladvad ja raiejäägid (raiejäätmed). Taastamatud kaod – raiejäägid ning kõik tuuleheited ja -murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit | |
Institutsionaalne üksus; majandusterritoorium | |
Kõik institutsionaalsed üksused; kogu Eesti majandusterritoorium FREIM Ei ole rakendatav | |
Kogu Eesti | |
2022–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3024, 27. november 2024, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Metsa arvepidamine tabelites KK53: Puittaimestikuga maa liigi ja bilansikirje järgi (septembris); KK54: Puidu maht ja väärtus puittaimestikuga maal maa liigi ja bilansikirje järgi (detsembris); KK55: Metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala majandusnäitajad (detsembris) | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Ei kasutata | |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1165/2008 koostatakse kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi aruanne. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht. |
Kliimaministeerium; regionaal- ja põllumajandusministeerium; majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Eesti keskkonnaagentuur | |
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring. | |
Metsa arvepidamine vastab määruses 691/2011 esitatud nõuetele ja rahvamajanduse arvepidamise reeglitele. |
Euroopa Liidu liikmesriikide arvepidamise geograafiline teatav võrreldavus tagatakse Euroopa metsaarvepidamise ühiste määratluste kohaldamisega. Siiski tuleb arvestada riigispetsiifiliste eripäradega metoodikas. | |
Andmed on suures osas võrreldavad. Siiski ei ole eri aastate puiduvara hinnanguid rahalistes ühikutes otseselt võrreldavaks võimalik pidada, kuna nende väärtuse arvutamisel rakendatakse erinevaid diskontomäärasid. Varade hindamist aastate lõikes mõjutavad muutuvad turuhinnad, aga ka muud tegurid. Seetõttu võib sama mahuline puiduvaru ühe aasta aruandes kajastuda erineva rahalise väärtusena võrreldes teise aastaga (vara arvestuste metoodikas on võimalik revisjon vastavalt Eurostati juhtnööridele). | |
Metsa arvepidamine on võrreldav ja seostatav rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga. Metoodikast tulenevaid erinevusi on võimalik selgitada. | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Regulaarsed revisjonid toimuvad igal aastal vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed. Keskkonnaagentuurilt saadakse puittaimestikuga maa andmed, puidutagavara algseisu ja lõppseisu, juurdekasvu, suremuse, taastamatute kadude, statistilise ümberliigituse, tasakaalustava kirje, puiduvarumise ja raie füüsilised andmed. Riigimetsa Majandamise Keskuselt saadakse puiduliigiti ja sortimentide lõikes vahelao hinnad. Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadakse kapitalitoetuste andmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Arvepidamise jaoks kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid. | |
Aasta | |
Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. | |
Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavale metoodikale. Käsiraamat: European forest accounts handbook, 2024 edition | |
Ei korrigeerita |