Uudis
Uudis
Põhjamaades puhatakse peamiselt juulis, Lõuna-Euroopas augustis
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel meelitavad Euroopa riigid puhkajaid peamiselt kahel kõige kuumemal suvekuul. 2025. aastal toimus ligi kolmandik kõigist majutuse ööbimistest Euroopa Liidus (EL) juulis ja augustis. Eestit ja Põhjamaid külastavad turistid kõige rohkem juulis.
Uudis
5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta
Jalgpall ühendab Eestis tuhandeid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sellel nädalal lõppeva jalgpalli MMiga seoses toome välja 5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta.
Uudis
Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.
Uudis
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.
Uudis
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.
Uudis
Eelmisel aastal kahekordistus toidukalamarja müük, kasvatatud kaubakala müük aga vähenes
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.
Uudis
Eelmisel aastal suurenes enim jõevähi ja kalamarja müük
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2020. aastal 1039 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 4 miljoni euro väärtuses. Kõige enam kasvas kalamarja turustamine, mida müüdi rekordilises koguses.
Uudis
Kalakasvatusettevõtted müüsid möödunud aastal rekordkoguse vikerforelli
Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim.