Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.