Uudis
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juunis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem
Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.
Uudis
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.
Uudis
Eelmisel aastal kahekordistus toidukalamarja müük, kasvatatud kaubakala müük aga vähenes
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.
Uudis
Eelmisel aastal suurenes enim jõevähi ja kalamarja müük
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2020. aastal 1039 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 4 miljoni euro väärtuses. Kõige enam kasvas kalamarja turustamine, mida müüdi rekordilises koguses.
Uudis
Kalakasvatusettevõtted müüsid möödunud aastal rekordkoguse vikerforelli
Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim.