Reisirongiliiklus edeneb, kaubavedu on aga vaibumas
Selle aasta kolmandas kvartalis sõitis reisirongidega 1,98 miljonit inimest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% rohkem. Sõitjakäive, mis näitab sõitjate vedamisel tehtud töö mahtu, kus üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele, kasvas 9%.
SKP kiirhinnang: kolmanda kvartali majanduskasv oli 2,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,2%.
Oktoobris paranes ettevõtjate hinnang majandusele, kuid tarbijad muutusid pessimistlikumaks
Statistikaamet avaldas täna, 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on aasta võrdluses tõusnud üheksa kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2026. aasta septembris võrreldes augustiga 1,4% ja võrreldes 2025. aasta septembriga 4,2%.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.