Tänasest, 5. märtsi hommikust kuni märtsikuu lõpuni külastavad 24 Statistikaameti küsitlejat 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga.

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga.

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele. Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust.

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele. Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust.

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?”  Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab?

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini.

Veebruari keskel avaldas Statistikaamet koostöös Saksa kolleegidega valminud interaktiivse rahvastikupüramiidi, mis näitab Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Prognoos on koostatud 2006. aastal ning avaldatud kogumikus „Rahvastik. 2005-2006. Population“. Kogumikus on välja toodud mitmeid erinevaid stsenaariume, kus rahvastik kasvab vaid eeldusel, et toimub sündimuse kiire kasv ning suremuse vähenemine. Selle korral jõuaks Eesti rahvaarv 2050. aastaks 1,36 miljonini.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4.

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal).

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal).