Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 10 072 tonni jäätist, mis oli ligi 20% rohkem kui aasta varem. Jäätisetoodang oli kõige suurem mõistagi soojal ajal, maist augustini, mil toodeti 1200 tonni jäätist ühes kuus. Seda on umbes kaks korda rohkem kui ülejäänud kuudel.

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.