Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Äsja jõudsid koostöös statistikaametiga trüki- ja paberitööstuse olulised näitajad juhtimislauale. Sellega on juba kümnel ettevõtlussektoril oma juhtimislaud, kust vajalikud andmed kiirelt ja mugavalt kätte saada.

Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes üle 214 000 turisti, mis on koguni 40% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%. Kolmandas kvartalis kokku kasvas eksport 34% ja import 35%.

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 7,0%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 6,0% ja teenused 8,9% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta jaanuarist septembri lõpuni raudteel sõitjaid kokku veidi alla 4,5 miljoni. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga on sõitjate arv kasvanud vaid 1% võrra.

Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.