Uudis
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Uudis
Märtsis hoogustus puidu töötlemine
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.
Uudis
Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus
Emadepäeval väärivad erilist tähelepanu kõik meie kallid emad. Statistikaameti analüütik Koit Meres vaatas selle olulise päeva puhul, mida räägib statistika naiste kohta, kel on Eestis elavad lapsed.
Uudis
Märtsis oli turiste taas mullusest vähem
Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.
Uudis
Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas aprillis enim toit
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 1,0% ja teenused 3,3% kallimad.
Uudis
Eestis õppivate välisüliõpilaste arv hakkas sel õppeaastal vähenema
Statistikaameti andmetel õpib sel õppeaastal Eesti ülikoolides 5235 välisüliõpilast, mis on 293 võrra vähem kui aasta varem. Kahanenud on nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes õppivate välisüliõpilaste arv, välisdoktorantide arv jätkas kasvamist.
Uudis
Leibkondade kulutused toidule, eluasemele ja majapidamisele suurenesid, mujalt hoiti kokku
Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga seitsme euro võrra.
Blogi
Kortereid rabatakse kokku justkui raha kaotaks väärtuse
Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.
Uudis
Rongiga sõitis esimeses kvartalis ligi 600 000 inimest vähem
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.
Uudis
Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.
Uudis
Rahvastikuregistris ilma aadressita isikud saavad riigilt meeldetuletuse
Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.
Uudis
Rahvaloendusel selgub kui haigeks Eesti elanikud end peavad
Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.
Uudis
Liina Osila: kogu Eesti e-loendab end aasta lõpus
Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.