Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.