Kristjan Erik Loik: Eesti rahvaarvu aitab hoida ränne
Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.
Eelmisel aastal saabus Eestisse elama 26 399 inimest ja siit lahkus 12 543. See tähendab, et sisseränne ületas väljarännet enam kui kaks korda. Alates praeguse metoodika kasutuselevõtust 2015. aastal, on see rändesaldode reastuses teine tulemus, jäädes alla 2022. aastale, mil rändesaldo oli rekordilised 40 000 inimest. Meenutuseks, 2010. aastate teisel poolel oli aastane rändesaldo veel vaid mõne tuhande piirimail.
Keskmine vanus on 36
Sisserändajatest 53% olid mehed ja 47% naised. Väljarändajatest olid 62% mehed. 60:40 suhe meeste kasuks nii sisse kui väljarändajate hulgas on Eestis olnud tavapärane viimased kümmekond aastat, kuid muutuse sellesse väljakujunenud tasakaalu tõi Ukraina sõda.
Sisserändajate keskmine vanus on 36 ja see arv on püsinud sarnasena samuti juba aastakümne jagu, erandiks vaid 2022. aasta, mil Ukrainast tulnud lapsed tõid keskmist vanust alla. Väljarännanute keskmine vanus on samuti 36 ja seegi arv on juba mitmeid aastaid püsinud sisuliselt muutumatuna. Suhtarvult osalesid kõige enam rändes 20–29-aastased, kuid kuna vastav kohort rahvastikus on väiksearvuline, jäid nad absoluutarvudes 30–39-aastastele alla nii sisserändes kui ka väljarändes.
Rändajaid leiab maailma igast nurgast
Sisserändajate kodakondsust vaadates saabus siia teist aastat järjest enim Ukraina kodanikke – 13 082. See arv jääb märkimisväärselt alla 2022. aastale, kui Ukraina kodanikke saabus enam kui 33 000. Ukraina kodanikke lahkus Eestist 1643. Eesti kodanikke naasis Eestisse 5758 ja siit lahkus 247 võrra vähem ehk 5511 inimest.
Vähenes Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1143, aasta varem 1918. Soome (542) ja Saksamaa (430) passiga inimesi saabus aasta samas suurusjärgus nagu aasta varemgi. Läti kodanikke (418) saabus paarisaja võrra vähem kui aasta varem.
Vaadeldes rändesaldot, suurenes rände arvelt enim Ukraina kodanike arv (+11 439). Neile järgnesid venelased (+424) ja eestlased (+247). Esikuuikusse mahuvad veel ka Moldova (+203), India (+183) ja Türgi (+161) kodanikud. Ka suhtarvudes (tingimusel, et rändas vähemalt kümme inimest) saabus Eestisse kõige enam Ukraina kodanikke, täpsemalt kaheksa sisserändajat ühe väljarännanu kohta.
Moldova ja Usbekistani kodanikest saabus kuus sisserändajat ühe väljarändaja kohta ning Türgi, Brasiilia ja Kasahstani kodanike vastav suhtarv oli viis. Kokku saabus 2023. aastal Eestisse 126 erinevast kodakondsusest inimesi. Erinevalt 2022. aastast jäi mullu üsna mitme riigi kodanike arvestuses rändesaldo negatiivseks. Seda edetabelit juhivad Prantsusmaa (-114), Soome (-79) ja Suurbritannia (-37).
60 000 Ukraina kodanikku
Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud erakordselt suur arv sõjapõgenikke. On oluline meeles pidada, et statistikaameti avaldatav rahvaarv kajastab alaliste elanike arvu. Seega, mitte kõik Eesti piiri ületanud või siin ajutist kaitset taotlenud Ukraina kodanikud ei kuulu automaatselt alaliste elanike hulka ega kajastu seega ka rändestatistikas.
Eestis elab 60 000 Ukraina kodanikku, neist viimase kahe aasta jooksul on Eestisse rännanud kokku veidi üle 44 000 ja neist pea 95% on taotlenud ajutist kaitset. Viimaste aastate sisserände tõttu on Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusnud 4,4%ni. Üle poole neist elavad Harju maakonnas. Ukraina kodanikest on 24,6% alaealised, 68,6% tööealised ja 6,8% pensioniealised. Naisi on 53%.
Mis oleks kui …
Ukraina kodanikud olid üks peamistest ränderühmadest ka enne 2022. aastat. Viie aasta jooksul enne täiemahulise sõja algust, perioodil 2017–2021 saabus Eestisse ligi 8 000 Ukraina kodanikku rohkem kui siit lahkus, kusjuures trend oli selgelt suunaga üles. Seda on rohkem kui ühegi teise kodakondsuse esindajaid.
Mõtteharjutusena vaatame, milline võiks teoreetiliselt olla Eesti rahvaarv ja rändesaldo kui sõjapõgenikke ei oleks. 2022. aasta rändesaldo oli 39 757 inimest ja 2023. aastal 13 856 inimest. Neist Ukraina kodanikud olid vastavalt 32 588 ja 11 439. Eeldades, et ilma sõjapõgeniketa oleks ukrainlaste rändesaldod jäänud sarnasteks varasematele aastatele ehk umbes 2000 inimese juurde aastas, siis oleks 2022. aasta rändesaldo olnud 9 169 (39 757 – 32 588 + 2000) ja 2023. aastal 4 417 (13 856 – 11 439 + 2000).
2022. aasta kohta leitud teoreetiline rändesaldo oleks olnud küllaltki suur ka n-ö normaaltingimustes, samas kui 2023. aasta oma oleks olnud keskmisest väiksem. Kokkuvõttes oleks siiski mõlemad aastad jäänud normi lähedale. Ülejäänud rahvastikustatistikas oleks tähendanud see seda, et 2022. aastal oleks rändesaldo veel katnud negatiivse loomuliku iibe, kuid 2023. aastal enam mitte. Ehk rahvaarv oleks võinud üle mitme aasta väheneda.
Tõsi, potentsiaalne vähenemine oleks olnud küllaltki väike ja peab pidama ka meeles, et halval majandus- ja julgeolekuolukorral on samuti teatav negatiivne mõju sündimusele ja seeläbi loomulikule iibele. Seda kõike arvestades tuleb nentida, et Ukraina põgenikel on suur roll selles, et Eesti rahvaarv kasvab.
Peamised riigid on jäänud samaks
Alates praeguse metoodika kasutuselevõtust 2015. aastal on Eesti kodanike rändesaldo olnud kolmel aastal negatiivne ja kuuel korral positiivne. Üheksa aasta kokkuvõttes on saabujaid olnud 500 võrra rohkem kui lahkujaid. Peamised riigid, kuhu ja kust Eesti kodanikud rändavad, on aastate jooksul jäänud suuresti samaks.
Enim reisitakse Soome ja Soomest tagasi, mõlemal suunal viimaste aastate keskmisena umbes 2000 inimest. Järgnevad Venemaa, Suurbritannia ja suuremad Euroopa Liidu riigid. Nooremas vanuserühmas on märgata ka Austraalia jätkuvat populaarsust.
Eestist väljarändav Eesti kodanik on keskmiselt 33–34 aastat vana ning mehed rändavad veidi sagedamini kui naised. Suhtarvudes tuhande elaniku kohta on kõige aktiivsem väljarändajate grupp vanuses 20–29. Eestisse naasev Eesti kodanik on keskmiselt 37–38 aastat vana ning sealgi on meeste osakaal mõne protsendipunkti võrra kõrgem. Suhtarvudes on kõige aktiivsem sisserändajate grupp vanuses 30–39.
Pikaajalise keskmisena on rändesaldod positiivsed alla 10-aastaste seas ja üle 30-aastaste seas. 10–29-aastaste Eesti kodanike hulgas on rändesaldo nii mullu kui ka viimaste aastate keskmisena jäänud negatiivseks. Rändesaldo tuhande Eesti kodaniku kohta muutub üha positiivsemaks vanuse kasvades, kuid absoluutarvudes rändab üle 50-aastaseid siiski võrdlemisi vähe.
Artikkel on avaldatud esmakordselt ERR-i uudisteportaalis 5. juunil 2024.