Reisirongiliiklus edeneb, kaubavedu on aga vaibumas
Selle aasta kolmandas kvartalis sõitis reisirongidega 1,98 miljonit inimest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% rohkem. Sõitjakäive, mis näitab sõitjate vedamisel tehtud töö mahtu, kus üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele, kasvas 9%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul on Balti riikide rongisõitjate arv viimastel aastatel suurenenud. „Võib oletada, et tänu uutele rongidele ja tihedamatele liiklusgraafikutele see kasv ka jätkub. Kaubavedu raudteel on aga vastupidi kahenemas,“ lisas Kardakov.
Pärast uute rongide raudteele jõudmist 2013. aastal hakkas reisijate arv järjest suurenema ja saavutas tipu 2019. aastal, kui sõitjaid oli 8,4 miljonit. Koroonapandeemia ajal oli märgata reisijate arvu vähenemist, kuid pärast seda jälle positiivset kasvutrendi. Eelmisel aastal kasutas ronge 7,7 miljonit reisijat.
Eelmisel aastal oli sõitjakäive Eestis 342,4 miljonit sõitjakilomeetrit, mida on 10% vähem kui aasta varem. Kõige suurem oli sõitjakäive aastal 2018, siis ületas see 416 miljonit sõitjakilomeetrit.
Balti riikidest oli Eesti 2025. aastal rongireisijate arvult teisel kohal. Läti oli 21,4 miljoniga kindlal liidripositsioonil ja Leedu 5,4 miljoniga Eesti taga. Seega kasutas Balti riikides liikumiseks rongi mullu 34,5 miljonit reisijat, Soomes aga näiteks 89,7 miljonit.
Rongisõitjate arv Balti riikides, I kvartal 2016 – II kvartal 2026
| Eesti | Läti | Leedu | |
|---|---|---|---|
| I kvartal 2016 | 1,640 | 3,663 | 0,883 |
| II kvartal 2016 | 1,787 | 4,493 | 0,985 |
| III kvartal 2016 | 1,743 | 4,937 | 1,083 |
| IV kvartal 2016 | 1,752 | 4,136 | 0,964 |
| I kvartal 2017 | 1,740 | 3,899 | 0,962 |
| II kvartal 2017 | 1,887 | 4,446 | 1,114 |
| III kvartal 2017 | 1,852 | 4,938 | 1,087 |
| IV kvartal 2017 | 1,955 | 4,211 | 1,014 |
| I kvartal 2018 | 1,865 | 3,907 | 0,974 |
| II kvartal 2018 | 2,046 | 4,808 | 1,203 |
| III kvartal 2018 | 1,898 | 5,178 | 1,256 |
| IV kvartal 2018 | 1,950 | 4,348 | 1,232 |
| I kvartal 2019 | 1,957 | 4,075 | 1,201 |
| II kvartal 2019 | 2,163 | 4,871 | 1,330 |
| III kvartal 2019 | 2,105 | 5,256 | 1,287 |
| IV kvartal 2019 | 2,147 | 4,421 | 1,173 |
| I kvartal 2020 | 1,800 | 3,755 | 0,988 |
| II kvartal 2020 | 0,978 | 2,343 | 0,573 |
| III kvartal 2020 | 1,673 | 4,117 | 1,020 |
| IV kvartal 2020 | 1,534 | 2,648 | 0,656 |
| I kvartal 2021 | 1,202 | 1,924 | 0,519 |
| II kvartal 2021 | 1,529 | 2,716 | 1,046 |
| III kvartal 2021 | 1,755 | 3,625 | 1,204 |
| IV kvartal 2021 | 1,591 | 2,779 | 1,179 |
| I kvartal 2022 | 1,495 | 2,827 | 0,925 |
| II kvartal 2022 | 1,978 | 4,051 | 1,195 |
| III kvartal 2022 | 1,837 | 4,835 | 1,292 |
| IV kvartal 2022 | 1,819 | 3,982 | 1,052 |
| I kvartal 2023 | 1,793 | 3,707 | 0,986 |
| II kvartal 2023 | 2,072 | 4,515 | 1,247 |
| III kvartal 2023 | 1,980 | 4,824 | 1,306 |
| IV kvartal 2023 | 1,960 | 4,087 | 1,179 |
| I kvartal 2024 | 1,894 | 4,025 | 1,105 |
| II kvartal 2024 | 2,091 | 5,005 | 1,322 |
| III kvartal 2024 | 1,925 | 5,537 | 1,431 |
| IV kvartal 2024 | 2,019 | 4,941 | 1,257 |
| I kvartal 2025 | 1,886 | 4,772 | 1,146 |
| II kvartal 2025 | 1,958 | 5,384 | 1,372 |
| III kvartal 2025 | 1,877 | 6,074 | 1,514 |
| IV kvartal 2025 | 1,958 | 5,169 | 1,366 |
| I kvartal 2026 | 1,876 | 4,653 | 1,198 |
| II kvartal 2026 | 2,058 | 5,488 | 1,628 |
Veosekäibe vähenemine jätkus ka selle aasta kolmandas kvartalis
Kardakov selgitas, et raudteel veetud kauba mahtude hindamisel tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna veose kogus tonnides võib olla kajastatud topelt. „Riigisisestel vedudel võib ühte ja sama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada veosekäivet, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites,“ selgitas Kardakov.
Eelmise aasta veosekäive raudteel oli 485 miljonit tonn-kilomeetrit, mida on 17% vähem kui aasta varem. Samamoodi on veosekäive vähenemas ka Lätis ja Leedus, kus see oli mullu vastavalt 2849 ja 5552 miljonit tonn-kilomeetrit. Läti veosekäive vähenes võrreldes 2024. aastaga 19%, Leedu oma aga 6%.
Selle aasta kolmandas kvartalis oli veosekäive Eestis 91 miljonit tonn-kilomeetrit, mida on 9% vähem kui aasta varem samal ajal.
Raudteel veetud veosed ja veosekäive, 2010–2025
| Veosed, miljonit t | Veosekäive, miljonit tonn-km | |
|---|---|---|
| 2010 | 46,7 | 6 642,3 |
| 2011 | 48,3 | 6 260,6 |
| 2012 | 44,7 | 5 126,4 |
| 2013 | 43,7 | 4 721,6 |
| 2014 | 36,3 | 3 255,8 |
| 2015 | 28,0 | 3 114,1 |
| 2016 | 25,4 | 2 339,2 |
| 2017 | 27,3 | 2 325,0 |
| 2018 | 27,8 | 2 594,4 |
| 2019 | 21,3 | 2 160,3 |
| 2020 | 15,8 | 1 728,6 |
| 2021 | 23,4 | 2 128,0 |
| 2022 | 17,7 | 1 286,8 |
| 2023 | 10,1 | 771,3 |
| 2024 | 7,1 | 585,4 |
| 2025 | 6,2 | 485,2 |
Andmed on avaldatud 03.11.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)