Uudis

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest

Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.

Loe edasi 28. september 2026
Uudis

Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?

Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.

Loe edasi 25. september 2026
Blogi

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi,  TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus.

Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.

Loe edasi 21. detsember 2011
Blogi

SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda.
Loe edasi 20. detsember 2011
Blogi

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.   2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Loe edasi 16. detsember 2011
Blogi

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.   2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Loe edasi 16. detsember 2011