Uudis
Tule tööle
Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenustiim ootab oma meeskonda andmeanalüütikut
Uudis
Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%.
Uudis
Jaanuari tarbijahinnaindeksi avaldamine lükkub, andmed avaldatakse esimesel võimalusel
Täna, 9. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi andmete avaldumine lükkub edasi. Samuti ei toimu täna 2026. aasta tarbijahinnaindeksi uuendusi tutvustavat pressikonverentsi. Statistikaamet annab uuest toimumisajast teada esimesel võimalusel.
Uudis
Jaanuarikuu tarbijahinnaindeks avaldub 9. veebruaril
Statistikaamet lükkas jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi avaldamise edasi ning värsked andmed avalduvad esmaspäeval, 9. veebruaril. Täna, 6. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi 2026. aasta uuendusi tutvustav pressikonverents toimub samuti esmaspäeval.
Uudis
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Blogi
Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Visuaalne statistiline vaade
Iga Eesti elu vastu huvi tundev inimene peaks nüüdseks juba teadma, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Aga teadmisest üksi ei piisa, sellega trendiga tuleb õppida ühiskonna elu korraldamisel arvestama. Et pilt on sageli kõnekam kui sõnad, saab Statistikaameti veebis trendi liikumist viimase 40 aasta jooksul nüüd oma silmaga näha.
Mul on viimase paari kuu jooksul olnud võimalus kolmes Eesti maakonnas rääkida rahvastikus toimunust ja eesootavast.
Blogi
Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud
Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%.
Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane.
Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015.
Blogi
Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud
Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%.
Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane.
Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015.
Blogi
130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus.
Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
Blogi
130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus.
Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
Blogi
SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest.
Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda.