Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Juunis tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 3,8%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis näitab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2026. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja tõusis võrreldes 2025. aasta juuniga 3,8%.
Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?
Kuidas muuta andmete kasutamine riigis efektiivsemaks? Maksu-ja tolliamet jagab kogemust
Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu.
Kuidas läheb meie keskkonnal?
Noore statistiku preemia võitja: tööjõumaksudest hoiavad enim kõrvale ühe töötajaga ettevõtted
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Alice Mikk, kes kaitses kevadel magistritöö TalTech majandusanalüüsi erialal teemal „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“. Mikku magistritöö eesmärk oli analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega.
Augustis kaubavahetus vähenes, enim Euroopa Liidu liikmesriikidega
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport 1% ja import 8%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Augustis kasvas välisturistide arv (parandatud 11.10.2024)
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta augustis majutusettevõtetes 455 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv suurenes, siseturistide arv aga vähenes.
Septembris kallinesid toidukaupadest enim mahlad ja siirupid
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 0,3% ning tõusis võrreldes mulluse septembriga 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 5,5% kallimad.
Tööstustoodangu maht vähenes augustis oluliselt puidutöötlemises
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta augustis püsivhindades 6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,9%, kuid kahanes energeetikas 5,6% ja töötlevas tööstuses 6,4%.
Statistikaameti andmekool #13: kuidas tõstab veebikammimine statistika kvaliteeti?
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.
Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?
Statistikaameti andmetel on viimase nelja aasta jooksul erinevate nutiseadmete kasutamine märgatavalt tõusnud. Kui nutitelereid kasutatakse varasemast 30% enam, siis nutikellade kasutus on tõusnud lausa 60%. Järjest populaarsemad on kodudes ka internetiga ühendatud kodumasinad ja häälkäsklusele kuuletuvad virtuaalsed abilised.