Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,1% ning tõusis 2024. aasta sama ajaga võrreldes 5,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,9% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, kahanes aga energeetikas 20,7%.

Statistikaameti veebilehel on avalik 2026. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.

Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta augustis 906 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 2%.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta augustis võrreldes juuliga 1,6% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 1,6%.

Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu! 

Statistikaameti andmetel jätkas 2020. aastal põhikooli lõpetanutest eelmisel ehk 2024/25. õppeaastal Eesti kõrgkoolides 40%. Eelkõige jõudsid noored kõrgkooli gümnaasiumihariduse kaudu. Kokku jätkas möödunud aastal Eesti haridussüsteemis 52% neist noortest, kes viis aastat tagasi lõpetasid põhikooli.

Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased ning õpingute järel siia tööle jäänud vilistlased 2023/2024. õppeaastal kokku pea 23 miljonit eurot maksutulu. Ehkki välisüliõpilaste arv on vähenenud, pole samal suurel määral vähenenud nende panus majandusse. 

Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.