Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed septembris-oktoobris? 

Septembri lõpus toimus Tallinnas 31. ÜRO London Groupi kohtumine, kus arutleti keskkonna-majandusarvestuse tuleviku üle. Neli päeva kestnud üritusel said kokku keskkonnaarvepidamise rahvusvahelised eksperdid üle maailma. Enda teadmisi ja tulevikumõtteid jagasid ka statistikaameti eksperdid ja mitmed Eesti teadlased.

Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.

20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.

Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni. 

Statistikaametilt uuritakse sageli, milline on keskmine naine, mees, Tallinna elanik, sisserändaja, vanaema, noorpaar ja paljut muudki. Heites pilgu kalendrisse, võib öelda, et on viimane aeg küsida, milline on Eesti keskmine valija. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik võttis valimisealise elanikkonna pulkadeks lahti. 

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport augustis võrreldes 2024. aasta sama kuuga 2%, import aga suurenes 2%. Kaupade ekspordi kahanemist mõjutas augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta augustis majutusettevõtetes 459 200 turisti, keda oli 1% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 4% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu, Soome turistide arv vähenes neljandat kuud järjest.