Uudis
Blogi
Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?
Uudis
Lühiajalise üürituru ööbimiste arv Eestis järjest kasvab
Statistikaameti andmetel kasvas lühiajaliste ööbimiste arv Eestis 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 8% võrra. Eelmisel aastal broneeriti Euroopa Liidus (EL) Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku 951,6 miljonit lühiajalist külalisööbimist ja ööbimiste arv suurenes aastaga 11%.
Uudis
Eesti ema arvudes: 69% naistest on emad
Pühapäeval, 10. mail tähistatakse emadepäeva. Aga milline on Eesti ema läbi statistiku pilgu? Vaatasime andmetele otsa!
Uudis
Statistikaamet alustas tarbijate ja ettevõtete majandusliku kindlustunde uuringutega: iga vastus on oluline
Täna, 4. mail alustab statistikaamet konjunktuuribaromeetrite uuringuid, mis aitavad hinnata, kui kindlalt tunnevad Eesti elanikud end finantsotsuste tegemisel ja millisena näevad ettevõtted oma äritegevuse tulevikku.
Blogi
EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?
Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.
Blogi
EV 100: edulugu surmade statistika kaudu
1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.
Blogi
EV100: mets ja metsarahvas
Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.
Uudis