Uudis

Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud. 

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Loe edasi 1. oktoober 2026
Blogi

Kinnisvaratootlust tasub otsida suvilatest

Viimase aja aktiivne arutelu ajakirjanduses, kas kinnisvaraturg liigub ülekuumenemise teed või on tegemist jätkusuutliku kasvuga, paneb investorid tootluse pärast muretsema. Kas tasub kinnisvara osta, kui hinnad on õhku täis ja üüritulu tootlus minimaalne? Ebaselguse perioodidel tasub vihjete saamiseks vaadata kinnisvaraliike, mis muidu tähelepanu keskpunktis ei ole, näiteks suvilaid.
Loe edasi 5. aprill 2021
Uudis

Statistikaamet kinnitas aastaaruande: Statistika olulisus kasvab alati kriisiaegadel

Statistikaamet sai valmis aruande 2020. aasta kohta. Möödunud aastal töötas amet selle nimel, et riiklik statistika oleks asja- ja ajakohasem kui kunagi varem. Koroonakriisi ajal pakuti vajalikku kiirstatistikat oluliste otsuste toetamiseks. Samal ajal ei unustatud ka andmeesitajaid – taas vähendati andmete kogumise ja töötlemise halduskoormust.
Loe edasi 1. aprill 2021
Uudis

Teine emakeel ja teine rahvus vajavad kohta rahvastikuregistris

Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.
Loe edasi 31. märts 2021
Uudis

Rahvaloendus annab unikaalse pildi inimeste seotusest usuga

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.
Loe edasi 30. märts 2021
Uudis

Ene-Margit Tiit: valikuuring tagab kvaliteetsed loendustulemused

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Loe edasi 30. märts 2021