Märtsi kokkuvõte liikumisest: nädalavahetustel nauditakse ilusat ilma puhkepiirkondades
Statistikaameti, mobiilioperaatorite ja riigikantselei koostöös tehtava liikumisanalüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ning planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni.
Anonüümsetest koondandmetest on näha, et liikumine oli 11. märtsini aktiivsem kui 2020. aasta eriolukorra ajal. Pärast lisapiirangute kehtestamist vähenes liikumisaktiivsus eelmise aasta eriolukorra keskmisega samale tasemele. Viimasel täisnädalal (22.–28.03) hakkas liikumisaktiivsus suurenema. Paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus on võrreldes eelneva nädalaga (15.–21.03) vähenenud kahe protsendipunkti võrra.
Maakonniti oli paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus viimasel töönädalal pisut madalam kui sellele eelnenud nädalal. Kõige suurem muutus oli Võru ja Harju maakonnas. Tööpäeviti olid kõige väheliikuvamad Hiiu, Põlva, Rapla maakonna ja kõige liikuvamad Harju, Tartu ja Pärnu maakonna inimesed.
Samuti oli viimasel nädalavahetusel liikumine kõigis maakondades aktiivsem sellele eelnenud nädalavahetusest, suurim muutus oli Pärnu maakonnas. Kõige väheliikuvamad olid puhkepäevadel Rapla maakonna inimesed, kõige liikuvamad Tartu ja Harju maakonna mobiilikasutajad.
Detailsed piirkondlikud andmed näitavad nädalavahetusel suurenenud liikumist keskustest välja, aktiivselt külastatakse Tallinna ümbruse, Lääne maakonna, Lääne-Viru, Narva-Jõesuu ning Tartu ja Võru maakonna puhkepiirkondi. Piirkondlikud andmed sisaldavad ka läbisõidul olnud mobiilide arvu.
Liikumisanalüüsi tulemused on avaldatud aadressil liikumisanalyys.stat.ee/. Liikumisanalüüsi koostatakse ja edastatakse valitsusele vähemalt aprilli lõpuni.
Liikumisanalüüs tehakse sarnase metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel. Eelmisel nädalal täpsustati operaatorite lähenemist, millistel tingimustel mobiil liikuvaks loeti. Aegrea võrreldavuse tagamiseks arvutasid mobiilioperaatorid uued liikumise näitajad alates 20.02.2021 ja need avaldati 30. märtsil. Ümberarvutuste tõttu ei ole liikumine enam võrreldav eelmise aasta sama perioodi andmetega.
Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus
Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.
Iga mobiilioperaator teeb eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid koondandmeid. Operaatorid arvutavad anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehakse kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võetakse nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete koondandmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eestisisene ega näita, millistes välisriikides Eesti inimesed on viibinud.
Tulemused üldistatakse kohaliku omavalitsuse üksuste alusel ning võimaluse korral näiteks Tallinnas ja Tartus asumite (nt Kalamaja või Karlova) põhjal. Järgmisena vaatab statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutab kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmivad väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseerib ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitab need Eesti kaardil liikumisanalyys.stat.ee/.