Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?

Ja siis tuli koroonakriis…

Üle maailma levinud COVID-19 viirus mõjutas kogu rahvusvahelist majandust. Hiina tehaste sulgemise tulemusel kannatasid rahvusvahelised tarneahelad, mistõttu aeglustus mitmesugune tootmine. Meditsiinisüsteemide ülekoormuse vähendamiseks kasutusele võetud piirangud halvasid terveid majandusharusid ja naelutasid paljud inimesed pikemaks ajaks kodustesse tingimustesse.

Eestis kehtestati eriolukord 2020. aasta 12. märtsil. Sellega suleti koolid, meelelahutus- ja kultuuriasutused, pandi pausile huviharidus, keelati avalikud kogunemised, kehtestati piirangud reisimisele ja suur osa inimestest suundus kaugtööle. Majanduselu muutus oluliselt vastavalt sellele, kui kerge oli mingis harus uute tingimustega kohaneda.

Kõige suurema paugu sai turismiga seotud majutuse ja toitlustuse tegevusala. 2020. aasta teises kvartalis kukkus eriolukorra ajal tegevusala lisandväärtus lausa 60%, 90. aastate tasemele. Arvestades, et eriolukord valitses suures osast maailmast, siis pole selles midagi üllatavat. Kuna ülejäänud aasta möödus veidi leebemalt, oli majutuse ja toitlustuse tegevusala aastane vähenemine „kõigest“ 37%. 

Sellisest august taastumine võttis muidugi aega ja kuigi 2021. aasta teisest kvartalist algas tegevusalas kiire kasv, ei jõutud kriisieelsele tasemele enne 2022. aasta lõppu. Siinkohal ei tasu unustada, et juttu on eurodes mõõdetud lisandväärtusest. Välisturistide arv on siiani madalam. 

Eriolukord mõjus valusalt teistelegi tegevusaladele. Eriti sellistele, kus töid oli keerulisem kodukontorisse üle viia. 2020. aasta teises kvartalis vähenes lisandväärtus põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 40%, töötlevas tööstuses 17%, kaubanduses 11%, transpordis 30%, haldus- ja abitegevustes 24%, kunstis ja meelelahutuses 18% ning muus teenindavas tegevuses 20%.

Nende tegevusalade taastumine toimus erinevas tempos, kuid sarnaselt majutusele ja toitlustusele jõudsid peaaegu kõik 2022. aasta lõpuks koroonaeelsele tasemele. Välja arvatud põllumajandus, metsandus ja kalandus. Alles 2024. aasta oli esimene pärast 2019. aastat, kui see sektor koges lisandväärtuse kasvu.

Väliskaubandus taastus kiiresti

Mitmesugused piirangud transpordis ja ülemaailmsed tarneahelate probleemid jätsid jälje ka rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti eksport vähenes 2020. aasta teises kvartalis ligi 18% ja aasta peale kokku 4%. Eelkõige mängisid siin rolli transpordi- ja reisiteenuste ära vajumine. Teenuste eksport kukkus aastaga peaaegu 19%. 

Piirangute lõdvendamisel ja internetikaubanduse kasvu najal taastus väliskaubandus aga väga kiirelt. Juba 2021. aastal olid nii Eesti eksport kui ka import koroonaeelse 2019. aasta tasemest 22% kõrgemad.

Koroonaaegseid IT-investeeringute mõju lahendatakse tänini

Aga ülejäänud tegevusalad? Nii mõnigi sai eriolukorrast lausa hoogu tiibadesse. See efekt polnud tingimata kohene, kuid mitu tegevusala näitas 2020. aastal tugevat lisandväärtuse kasvu. Ehitus suurenes 7%, info ja side 11%, finants- ja kindlustustegevus 10% ja tervishoid ligi 5%.

Seevastu tabas tagasilöök info ja side tegevusala hoopis 2021. aastal, mil kasv aeglustus 3% juurde. Koroonaaegsete IT-investeeringute tagajärgi lahendab maailma majandus tegelikult veel tänaseni. Viimastel aastatel on näiteks suuresti kärbitud videomängutööstust. Mitte üksnes investeeringute arvelt, vaid ka ainuüksi selles nišis on töö kaotanud kümned tuhanded inimesed üle maailma. Eriolukorra ajal inimeste üheks peamiseks meelelahutusallikaks saanud valdkond kasvas sel ajal suure hooga, kuid tagantjärgi on selgunud, et see polnud jätkusuutlik. Sarnaseid tagasilööke koges IT-sektor laiemalt. Selle põhjal võib öelda, et kodukontorite sisseseadmine ja ettevõtete IT-võimekuse tõstmine ning töökorralduse muutmine eriti tulus pikemaajaline investeering ei olnud.

Koheselt ei jõudnud koroonamõju ka ehitusse, kuhu muudatused jõuavadki tegelikult väikese viitajaga, kuna suuremad investeeringud on pikaajalise iseloomuga. Nii hakkas Eesti ehituse lisandväärtus vähenema alles 2020. aasta teises pooles ja sügavam kukkumine toimus 2021. aasta esimeses kvartalis, kui lisandväärtus kahanes 16%.

Koroona muutis inimeste fookust 

Selgeid muutusi oli kohe näha aga eratarbimises. Eriolukorra ajal 2020. aasta teises kvartalis vähenes eratarbimine küll 9%, kuid inimeste kulutused taastusid juba järgmises kvartalis. Koroonaaja pikem mõju selles sektoris avaldus hoopis inimeste käitumises: poes käimine asendus kiirelt internetikaubandusega ja inimesed muutsid oma kulutuste fookust. 

Suurt kahanemist kogesid mitmed kulugrupid, mis olid seotud väljas käimisega – transport, riided ja jalatsid, kultuur ja vabaaeg ning majutus ja toitlustus. Kodukontorisse minekuks ju kingi vaja pole, autot ei ole ka vaja käima panna, muuseumid ja kinod olid niikuinii kinni. Nende asemel panustati rohkem oma kodudele. Suurenesid kulutused infole ja sidele ning eelkõige kodude sisustamisele ja remondile. Nii mõnelgi on vast meeles lood sellest, kuidas ehituspoode tabas materjalide puudus ja hinnatõus. Kui pole ettekäänet pittu minna, siis võib ju ka pikemat aega ootel olnud seinavärvimise või põrandavahetuse ette võtta.

Majandus tervikuna koges 2020. aastal 3%-list langust, valitsemissektori lõpptarbimine aga suurenes 4% nagu eelneval ja järgneval aastalgi. Selle põhjuseks oli eelkõige kulutuste kasv tervishoius. Vaja oli soetada uusi ravimeid ja vaktsiine. Samuti oli vaja leida leevendust ülekoormatud meditsiinipersonalile täiendava tööjõu ja lisatasude najal.

Kuigi kokkuvõttes polnud majanduslangus 2020. aastal suur, jättis koroona-aasta Eesti majandusele siiski selge jälje. On nähtuseid, mis pöördusid varasemale tasemele tagasi. Muuseumide külastatavus on näiteks taastunud ja inimeste kulutuste struktuur läheneb koroonaeelsele ajale. Mitmeid muutuseid elukorralduses näeme aga tänaseni. Oluliselt on kasvanud näiteks kodukontorite osakaal ning paljud inimesed saavad oma töö tehtud internetivahendusel. See on viinud aga muutusteni ühistranspordi kasutatavuses, sest inimestel pole vaja enam nii sageli ringi liikuda.

Euroopa võrdluses taastus Eesti väike, paindlik ja avatud majandus eriolukorrast kiirelt ja edukamalt kui teiste riikide majandus. 2021. aastal oli Eesti majandus kasvunäitajate poolest Euroopas esirinnas.

Artikkel ilmus esmalt ERR-i arvamusportaalis 18. aprillil 2025.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)