SKP kiirhinnang: tõenäoliselt oli majandus eelmise aasta neljandas kvartalis languses
Statistikaamet annab sellest aastast välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangut, et anda möödunud aasta neljanda kvartali ja kogu 2022. aasta majanduse käekäigust ülevaade enne lõpliku kokkuvõtte tegemist 1. märtsil. Kiirhinnangu koostas juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
Eelnevate nädalate jooksul on ilmunud hulganisti põnevat statistikat meie majanduse käekäigu kohta eelmise aasta lõpus. Näiteks selgus, et jaekaubanduses langes müügitulu detsembris aastases võrdluses 7%. Aasta kokkuvõttes suurenes müügitulu siiski 2%. Varasemate aastate kõrval on see näitaja tagasihoidlik. Põhjuseid ei pea aga kaugelt otsima, sest kiire inflatsioon on jätnud jälje kõikjale. Lisaks igapäevast ostukorvi mõjutavatele tarbijahindadele on hoogsalt kasvanud ka tööstustoodangu tootjahinnad ja ehitushinnad.
Kuigi ametlik SKP number ilmub märtsi alguses, võib tänaseks teadaolevat infot kasutada, et proovida hinnata majanduse üldist kulgu eelmise aasta lõpus. Kasutades kaubanduse näitajaid, transpordi ja põllumajanduse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid on võimalik luua Eesti majandusest mitmeid mudeleid.
Ökonomeetriline mudeldamine püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis võiksid majanduse käekäiku kirjeldada. Kuna see protsess võtab arvesse mitmeid eelduseid, on riskantne panustada ainult ühele konkreetsele mudelile – seetõttu on analüüsis kasutatud mudeleid kümmekond. Olukorras, kus reaalseid andmeid on vähe, võib seda lähenemist kasutada ka SKP kiirhinnangu arvutamiseks.
Joonisel kujutatud hinnanguvahemik illustreerib tulemusi kümnekonnalt erinevate parameetritega mudelilt. SKP kiirhinnang on nende mudelite keskmine näitaja. Selle põhjal võib hinnata, et lõppenud aasta neljandas kvartalis langes Eesti SKP püsivhinnas ligikaudu 3%. Sellise stsenaariumi puhul oleks 2022. aastal Eesti majandus langenud kokku umbes 0,3% ehk jäädes suuresti samale tasemele, mis oli aasta tagasi.
Küll tuleb aga meeles pidada, et sellisel moel koostatud kiirhinnang eeldab eelkõige majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.
2022. aasta neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukti lõplikud andmed avaldab statistikaamet 1. märtsil 2023.