I kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,7 miljardit eurot

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5% ja  võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 4,6%.

Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati oli töötleva tööstuse panus nii tugev neli aastat tagasi, 2015. aasta II kvartalis. Samas oli esimeses kvartalis majanduse kasv laiapõhjaline. Lisaks töötlevale tööstusele oli veel viis tegevusala, mille panus oli märkimisväärne. Nendeks olid info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus, hulgi- ja jaekaubandus, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning veondus ja laondus. Eelnevad kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus I kvartalis enam ei kasvanud, püsides aastatagusel tasemel. Oluliselt pidurdas majanduskasvu vaid elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Sisenõudlus kasvas I kvartalis 4,6%. Võrreldes eelnevate kvartalitega oli aeglasem kasv tingitud eelkõige eratarbimise kasvu (2,8%) aeglustumisest. Eelmise aasta lõpus alanud kiire kasv kapitali kogumahutuses põhivarasse jätkus I kvartalis ja oli 20,4%. Enim kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli I kvartalis 4,6%. Kaupade eksport kasvas viimase kahe aasta kiireimas tempos (6,9%). Enim panustasid sellesse koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu. Tavaliselt kaupade ekspordist kiiremini kasvanud teenuste eksport oli I kvartalis hoopis kerges languses (-0,4%). Põhjuseks nii ehitus- kui ka raudteekaubaveo teenuste müügi vähenemine. Kaupade ja teenuste import kasvas 3,8%. Metalltoodete ja elektriseadmete sisseveo toel kasvas kaupade import 4,8%. Teenuste import kasvas vaid 0,5%. Netoeksport moodustas I kvartalis 3% SKP-st.

I kvartalis suurenes nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,7% ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,3%. Tööjõu ühikukulu kasvas SKP-ga samas tempos 4,6%.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Euroopa Komisjoni soovitusliku korrigeerimispoliitika järgi teeb Statistikaamet 2019. aastal suurema revisjoni, mis mõjutab kogu rahvamajanduse arvepidamise aegrida. Täpsem info Statistikaameti veebilehel.