III kvartalis töötus vähenes

Töötute arv, mis tänavu I kvartalis tõusis rekordilise 137 000-ni, vähenes II kvartalis 9000 võrra ja III kvartalis 22 000 võrra. Töötuse määr langes 18,6%-st II kvartalis 15,5%-ni III kvartalis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga, mil töötuid oli 102 000 ja töötuse määr 14,6%, oli töötus tänavu III kvartalis siiski suurem.

Kui kaks aastat tagasi hakkas töötus eriti kiiresti kasvama meeste hulgas, siis viimase poole aasta jooksul on töötus vähenenud ka just meeste töötuse vähenemise tõttu. Naiste töötus on samal ajal veidi kasvanud. Meeste töötuse määr oli III kvartalis 16,1%, naiste 14,9%.

Vanuserühmiti on tööturul kahe viimase kvartali jooksul samuti märkimisväärsed muutused toimunud. Kui noorte ja keskealiste töötus on kiiresti vähenenud, siis seni kõige madalam olnud vanemaealiste töötuse määr kasvas ja oli III kvartalis isegi suurem kui keskealiste puhul. 25–49-aastaste töötuse määr vähenes 12,8%-ni, samal ajal 50–74-aastaste töötuse määr tõusis 16,4%-ni. Kuigi enamik 15–24-aastastest on majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte hulgas alati olnud suuremaks probleemiks kui vanemate inimeste hulgas. Tänavu III kvartalis oli 15–24-aastastest kaks kolmandikku (116 000) majanduslikult mitteaktiivsed. Majanduslikult aktiivseid (tööjõud) oli 15–24-aastaste hulgas 72 000, neist 52 000 töötas ja 20 000 olid töötud. III kvartalis noorte olukord tööturul paranes. Noorte töötuse määr ehk 15–24-aastaste töötute osatähtsus samas vanuses tööjõust, mis tänavu I kvartalis tõusis 40,6%-ni vähenes II kvartalis 39%-ni ja III kvartalis 28%-ni. Töötute osatähtsus kõigi 15–24-aastaste hulgas oli III kvartalis 11%.

Viimasel aastal järjest süvenenud pikaajalise töötuse ja tööotsingutest loobumise probleem III kvartalis märkimisväärselt ei leevenenud. Töötus vähenes põhiliselt alla aasta tööta olnute arvu vähenemise tõttu, pikaajaliste töötute arv vähenes ainult paari tuhande võrra ja heitunute arv jäi samaks. III kvartalis oli 56 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 21 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 53%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 20%-ni. Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli III kvartalis sama palju kui II kvartalis — 9000.

Kaks viimast kvartalit on töötute arv Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel ja registreeritud töötute arv Töötukassa andmetel vähenenud enam-vähem samas tempos. III kvartalis võrreldes I kvartaliga vähenes töötute arv 23% (137 000-st 106 000-ni), Töötukassas registreeritud töötute arv oli samal perioodil vähenenud 22% (93 000-st 73 000-ni).

Töötud ja registreeritud töötud, jaanuar 2008 – september 2010

Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu III kvartalis 578 000, mis on 19 000 (3,5%) rohkem kui eelmises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu III kvartalis 20 000 võrra (3,3%) vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes mõjutas hõive kasvu kõige rohkem hõivatute arvu suurenemine neil tegevusaladel, kus viimase kahe aastaga hõivatute arv kõige rohkem vähenes — ehituses ja töötlevas tööstuses. Hõivatute arv kasvas ehituses 14 000 ja töötlevas tööstuses 12 000 võrra. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli siiski ka neil tegevusaladel hõivatuid veidi vähem. 2008. aasta III kvartaliga, majanduskriisi algusajaga võrreldes aga märkimisväärselt vähem — ehituses 27 000 (33%) ja töötlevas tööstuses 20 000 (15%) vähem.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.