Mais oli suurim langus masinate ja seadmete kaubavahetuses

Uudis
Postitatud 24. juuli 2009, 11.00

Tänavu mais oli kaupade eksport jooksevhindades 31% ja import 41% väiksem kui aasta tagasi samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse vähenemise tingis eelkõige masinate ja seadmete ekspordi ja impordi järsk langus.

Eestist eksporditi 2009. aasta mais kaupu jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 8,5 miljardi krooni eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,5 miljardit krooni. See oli kuus korda väiksem kui eelmise aasta mais, mil puudujääk oli 2,9 miljardit krooni. Võrreldes 2008. aasta maiga oli oluline vähenemine just masinate ja seadmete kaubavahetuses — nende eksport vähenes 0,9 ja import 1,6 miljardit krooni. Impordi suurema languse tõttu võrreldes ekspordiga tekkis masinate ja seadmete kaubavahetuses 0,1 miljardi kroonine ülejääk.

Mais eksporditi Eestist enim masinaid ja seadmeid (20% Eesti koguekspordist) ning mineraalseid tooteid (16%). Suurim vähenemine oli masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete ekspordis. Vähenes kõikide kaubajaotiste eksport.

Mais imporditi Eestisse samuti enim masinaid ja seadmeid (18% Eesti koguimpordist) ning mineraalseid tooteid (18%). Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes enim masinate ja seadmete (1,6 miljardit krooni), transpordivahendite (1,2 miljardit krooni) ning metalli ja metalltoodete (1 miljard krooni) import. Oluliselt vähenesid kõikide kaubajaotiste importkäibed.

Eesti kaubavahetuse olulise vähenemise on põhjustanud sise- ja välisnõudluse vähenemine nii Eestis kui ka olulisemates partnerriikides. Ekspordi ja impordi järsk langus on iseloomulik kogu Balti regioonile. Eurostati andmetel langes Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kaubavahetus tänavu nelja kuu jooksul (jaanuar–aprill) rohkem kui veerandi.

Eesti ekspordis olid mais peamised sihtriigid Soome (18% koguekspordist), Rootsi ja Läti. Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat. Kaupade eksport Eestist vähenes oluliselt kõikidesse peamistesse sihtriikidesse. Oluliselt kasvas vaid kaupade väljavedu Nigeeriasse, kuhu eksporditi naftasaadusi.

Peamised riigid, kust Eestisse mais kaupu imporditi, olid Soome (15% koguimpordist), Venemaa ja Rootsi. Soomest imporditi enim elektriseadmeid, Venemaalt kütuseid ja Rootsist transpordivahendeid. Eelmise aasta maiga võrreldes vähenes kõige enam kaupade sissevedu Saksamaalt ja Soomest.

Tänavu aprilliga võrreldes suurenes kaupade eksport 5% ja import vähenes 10%. Väliskaubanduse puudujääk vähenes aprilliga võrreldes üle kolme korra. Eesti eksporti suurendas mineraalsete toodete (sh kütused) väljavedu, importi aga vähendas sama kaubajaotise toodete sisseveo vähenemine.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–mai, 2008–2009

Kuu Eksport, mln krooni Import, mln krooni Bilanss, mln krooni
2008 2009 muutus, %   2008 2009 muutus, % 2008 2009
Jaanuar 10 155 7 244 -29 13 745 8 815 -36 -3 590 -1 571
Veebruar 10 679 7 786 -27 13 632 8 873 -35 -2 953 -1 087
Märts 10 652 8 259 -22 14 145 9 802 -31 -3 493 -1 543
Aprill 12 338 7 677 -38 15 914 9 405 -41 -3 576 -1 728
Mai 11 555 8 023 -31 14 492 8 493 -41 -2 937 -470

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2009

Sihtriik,
riikide;hendus
Eksport,
mln kr

 

Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
Saatjariik riikide
ühendus
Import, mln
kr
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
Kokku 8 023 100 -31 Kokku 8 493 100 -41
EL 27 5 564 69 -32 EL 27 6 734 79 -42
SRÜ 868 11 -31 SRÜ 1 067 13 -39
1. Soome 1 452 18 -28 1. Soome 1 238 15 -42
2. Rootsi 984 12 -40 2. Venemaa 941 11 -11
3. Läti 786 10 -25 3. Rootsi 851 10 -44
4. Venemaa 631 8 -32 4. Saksamaa 842 10 -59
5. Nigeeria 560 7 - 5. Leedu 773 9 -46
6. Leedu 467 6 -28 6. Läti 768 9 -31
7. Saksamaa 455 6 -30 7. Poola 456 5 -31
8. Ameerika Ühendriigid 296 4 -74 8. Holland 329 4 -41
9. Norra 286 4 -29 9. Belgia 272 3 -10
10. Taani 267 3 -35 10. Taani 217 3 -25

Eksport ja import kaubajaotiste järgi, mai 2009

Kaubajaotis kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln kr
mln kr osatähtsus,
%
muutus
eelmise
aasta sama
kuuga,
%
mln kr osatähtsus,
%
muutus
eelmise
aasta sama
kuuga,
%
KOKKU 8 023 100 -31 8 493 100 -41 -470
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 761 9 -14 1 192 14 -9 -431
Mineraalsed tooted (V) 1 304 16 -14 1 495 18 -36 -191
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 466 6 -30 864 10 -16 -398
Kummi- ja plasttooted (VII) 238 3 -37 510 6 -26 -272
Puit ja puittooted (IX) 712 9 -30 219 3 -45 493
Paber ja pabertooted (X) 252 3 -22 229 3 -28 23
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 304 4 -32 415 5 -43 -111
Metall ja metalltooted (XV) 607 8 -59 696 8 -59 -89
Masinad ja seadmed (XVI) 1 629 20 -34 1 560 18 -50 69
Transpordivahendid (XVII) 640 8 -28 638 8 -65 2
Mitmesugused tööstustooted (XX) 697 9 -18 220 3 -37 477
Muu 413 5 -34 455 4 -37 -42

Mai väliskaubanduse esialgse hinnangu avaldas Statistikaamet 10. juulil (40. päeva pärast vaatlusperioodi lõppu), käesolev pressiteade korrigeerib esialgset hinnangut ning pakub kuu kaubavahetusest põhjalikuma ülevaate.