Kui palju loovad ettevõtted maakondades tegelikult väärtust?
Areng nõuab teadlikku otsustamist ja selle aluseks on asjakohased andmed. Alati ei pruugi aga kasutusel olevad andmed erinevatel põhjustel anda otsustamiseks selgeid vihjeid ja vaja on veidi enam taustateadmisi. Üheks selliseks näiteks on piirkondlik ettevõtlusstatistika, mille hingeeluga lähemalt tutvusime.
Piirkondliku ettevõtlusstatistika probleem seisneb selles, et ettevõtte asukoha aluseks on juriidiline aadress, samas kui äriühingu tegelik tegutsemise koht võib olla mujal ning neid võib olla ka mitu. Seega saab ettevõtete majandustulemuste põhjal teada, kui suurt väärtust loovad konkreetses maakonnas registreeritud ettevõtted. Hätta jäädakse aga siis, kui soovitakse välja selgitada, kui suurt väärtust loovad ettevõtted huvipakkuvas maakonnas tegutsedes.
Üks võimalus probleemi lahendamiseks on hinnata mitmes kohas tegutseva ettevõtte poolt loodava väärtuse regionaalset jagunemist töötajate töötamise asukohtade kaudu. Seda võimaldab töötamise registrist (TÖR-ist) leitav ülevaade iga ettevõtte kehtinud töösuhete jagunemise kohta maakondade lõikes kuu lõpu seisuga. Ettevõtte nn maakonna kordaja leidmiseks on iga maakonna töösuhete arv jagatud summeeritud töösuhete arvuga. Seejärel on ettevõtte käive korrutatud maakonna kordajaga.
Piltlikult võib seda kirjeldada näite abil, kus Harju maakonnas registreeritud ettevõtte kuukäive on 10 miljonit eurot ja ettevõttel on 100 töösuhet:
- 40 Harju,
- 30 Tartu,
- 20 Ida-Viru ja
- 10 Pärnu maakonnas.
Registreeritud asukoha alusel jaguneks käive:
- 10 miljonit eurot Harju maakonnas.
Töösuhteid aluseks võttes jaguneks käive:
- 4 miljonit Harju,
- 3 miljonit Tartu,
- 2 miljonit eurot Ida-Viru ja
- miljon eurot Pärnu maakonnas.
Maakondadesse jagatud käibed summeeritakse ja tulemused esitatakse maakondade lõikes. Ettevõtted, millel ei ole töötamise registris andmeid, on liigitatud vastavalt registreeritud asukoha maakonnale.
Kui ülehinnatud on Harjumaa?
Levinud eelduse kohaselt ülehinnatakse registreeritud asukoha alusel leitud tulemustega Harju maakonna tähtsust, sest paljud seal registreeritud ettevõtted tegutsevad ka mujal. Mainitud metoodika alusel leitud tulemused kinnitavad Harjumaa ülehinnatust, aga mitte nii palju, kui võiks arvata.
Möödunud aastal oli Harju maakonnas töösuhete asukoha alusel leitud käive 6%–8% madalam kui registreeritud asukoha alusel saadud näitaja. Teisi selgelt ülehinnatud maakondi ei olnud. Valga maakonna näitaja ulatus töösuhete asukoha alusel küll 8% madalamast 13% kõrgema tasemeni, kuid jäi enamjaolt pigem kergelt alahinnatuks. Ülejäänud maakondade töösuhete jagunemise alusel leitud käive ületas selgemalt registreeritud asukoha käivet. Enim alahinnatud näitajaga olid Põlva ja Ida-Viru maakonnad, kus töösuhete järgi leitud käive oli kolmandiku kuni poole võrra suurem kui registreeritud asukoha alusel saadud tulemus.
Kindlasti ei ole kirjeldatud lähenemine ideaalne ning selle rakendamine jääb pigem eksperimentaalstatistilisele tasandile. Näiteks võib töösuhte roll väärtusloomes olla ühes maakonnas märkimisväärselt kõrgem kui teises. Sellegipoolest võib sellel metoodikal olla eeliseid võrreldes registreeritud asukoha alusel leitud väärtuse jagunemisega juhtudel, kus mitmes maakonnas tegutsemine andmetes ei kajastuks. Harju maakonnast kaugematele piirkondadele tehakse nõndaviisi liiga ehk nende panust tegelikus väärtusloomes alahinnatakse.
Tõenäoliselt jääb ettevõtte registreeritud asukoht lihtsuse tõttu ka edaspidi peamiseks väärtuse allika määrajaks. Töökohtade alusel jaotamise võimalus tekkis seoses TÖR-i täiendamisega alles 2020. aastal, mistõttu nõuab see lähenemine veel uurimist. Loodetavasti leiavad aga üha enam kasutust ka täiendavad metoodikad, mis üritavad olemasolevate kitsaskohti parandada ning maalida tegelikkust paremini peegeldava pildi, andmed selleks on olemas.