Koroonakriisi mõju väljendub kulukamas majutuses ja hoogsas siseturismis
Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.
„Inimeste jaoks on pärast kriisiolukorda igasugune reisimine kulukamaks muutunud,“ sõnas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kui vaadata koroonaeelseid aastaid, siis 2018. aastal olid keskmiselt kõige kulukamad puhkusereisid (838 eurot), 2023. aastal aga kuulub esikoht tööreisidele (2018. aastal 798 eurot, 2023. aastal 1280 eurot). Keskmiselt kulutati 2023. aastal puhkusereisidele 1150 eurot. Reisid eesmärgiga külastada tuttavaid või sugulasi on läbi kuue aasta olnud püsivalt madalaima keskmise kuluga (2018. aastal 386 eurot, 2023. aastal 537 eurot).
Sisereiside keskmised kulutused on märgatavalt väiksemad kui välisreiside omad. Kokku oli keskmine kulu ühele sisereisile 125 eurot 2018. ning 179 eurot 2023. aastal. Üldjuhul kulutatakse puhkusereisidele rohkem kui tööreisidele. „Erandiks on siinkohal 2022. aasta, mil tööreisidele kulutati keskmiselt 306 ja puhkusereisidele 205 eurot. Põhjuseks võivad olla erinevad ühiskondlikud, majanduslikud või poliitilised faktorid. 2022. aastal toimus üldine koroonapiirangute vähenemine, mis võis mõjutada tööandjate valmidust partneritega rohkem näost-näkku kohtumisi korraldada,“ sõnas Saagpakk.
Ööbimine Eestis on muutunud kallimaks
Ühe öö eest maksis turist 2023. aastal keskmiselt 46 eurot, vahetult enne pandeemiat aga 39 eurot. „Siin tuleb silmas pidada, et arvesse lähevad kõik ööbimised olenemata sellest, kas inimene ööbis toas üksi või mitmekesi, kas ta ööbis hotellis, külalistemajas või kodumajutuses,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. Aastatel 2020 ja 2021, kui koroonast tingitult nappis majutuskohtades turiste, oli ka keskmine öö maksumus odavam – 32–34 eurot. Kõige kallim on olnud kõigi nende aastate vältel ööbida Tallinnas, sellele järgneb Tartu.
„Lisaks koroonale mõjutas turismisektori hindu veel palju tegureid. Maakonna keskmine ööpäeva maksumus sõltub ka sellest, kui palju on seal kallimaid või odavamaid majutuskohti ja palju on nendes külastajaid,“ selgitas Laurmaa.
Siseturismi osakaal on suurenenud
Aastatel 2018–2019 olid majutuskohtades klientidest enam kui pooled välisturistid. „Alates 2020. aasta märtsist, kui Eestis tekkis tervishoiukriis ja siit reisimine oli piiratud, tulid majutuskohtades appi Eesti oma elanikud, kes kasutasid rohkelt majutuskohtade teenuseid,“ tõdes Laurmaa. Kui 2020 aasta aprillis ja mais oli majutuskohtades väga vähe külastajaid ning paljud majutuskohad olid hoopis suletud, siis juba juulis ületas siseturistide arv 2019. aasta taseme.
Aastal 2018 oli ööbimisega sisereise 4,4 miljonit ning 2019. aastal 3,5 miljonit, koroonakriisi ajal langes nende arv 2,1 miljonini. Kooronajärgsel perioodil on trendiks vaikne taastumine, kuid ööbimistega sisereiside arv ei ole siiani jõudnud koroonaeelse tasemeni, olles 2023. aastal 3,2 miljonit.
Populaarseim sihtkoht on Harjumaa
Viis enimkülastatud sihtkohta on läbi kuue aasta jäänud samaks. Maakonniti eelistasid välisturistid Harju maakonda, sh Tallinna. „Pealinna tähelepanuväärseim vaatamisväärsus on kahtlemata UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv vanalinn,“ kommenteeris Laurmaa Tallinna populaarsust turismisihtkohana.
Teisteks enimkülastatavateks kohtadeks on maakonnad, kus asuvad suvituslinn Pärnu, ülikoolilinn Tartu ja ülemere kuurortlinn Kuressaare. Viimases paiknev linnus on ainus Balti riikides terviklikult säilinud kindlusehitis. Ida-Virumaad külastas palju turiste Venemaalt, kuid idanaabri turg on praeguseks suletud.
Vähem jõuavad välisturistid Jõgeva-, Järva- ja Raplamaa majutuskohtadesse. „Eesti on nii väike, et nendes maakondades külastatakse põnevaid turismiobjekte, kuid sõidetakse siiski edasi järgmisesse sihtkohta ega jääda ööbima,“ selgitas Laurmaa.
Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehtening turisminduse juhtimislauda.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)