Kas eestlasi on maailmas üle või alla miljoni?

Eestlaste arv Eestis

Eestlaste ehk eesti rahvusest inimeste arvu on vaadeldud rahvaloendustel alates 1881. aastast ja alates 1990. aastast on seda jälgitud aasta-aastalt. Eestlasi oli enim 1934. aastal toimunud rahvaloenduse ajal: toona oli Eesti rahvaarv kokku 1,1 miljonit, kellest enamik ehk 992 520 olid eestlased. Seega loendushetkel puudus miljonist vaid 7480 eestlast. Arvestades toonast rahvastiku kasvukiirust sai müstiline miljon eestlast täis 1939. aastal, edaspidi hakkas rahvaarv aga kiiresti kahanema. Jooniselt küll ei paista, kuid kõige vähem oli Eestis eestlasi 1945. aastal – tõenäoliselt vaid veidi üle 800 000. Põhjuseks sõjakaotused, Setumaa äralõikamine Eestist ja massiline läände pagemine, millele järgnesid repressioonid ja küüditamine.

Alates 1945. aastast hakkas eestlaste arv uuesti kasvama. Tulid tagasi Venemaale pagenud, naasid mobiliseeritud ja ka sõjavangide laagreis olnud, kuid lisaks tuli Eestisse suur hulk seni Vene Föderatsioonis elanud Eesti juurtega inimesi, kes ei saanud või ei soovinud 1920. aastal Eestisse opteeruda. Ka iive oli positiivne. Kuigi oodatav eluiga praktiliselt ei kasvanud, abielluti ja sünnitati järjest varem, mistõttu oli summaarne sündimuskordaja suurel osal aastatest üle taastetaseme ning eestlaste arv aegamööda kasvas. Kaasa aitas ka laulva revolutsiooni aegne pisike beebibuum ja nii ulatus 1991. aastaks eestlaste arv üle 966 000, jäädes senisest mõõdetud maksimumist vaid napi 3 protsendi jagu alla.

Siis aga algas mitukümmend aastat kestev eestlaste arvu vähenemine. Sellel oli kaks olulist põhjust. Esiteks avanesid piirid ja paljud ärksad noored siirdusid läände õnne otsima, haridust täiendama ja maailma avastama. Teiseks hakati sünnitusi edasi lükkama. Noored naised soovisid enne emakssaamist lõpetada haridustee, teha esimesed sammud karjääriredelil ja ka maailma uudistada. See aga tähendas mitmete aastakäikude beebide sündimata jäämist.

Olukord muutus siis, kui Eesti majandus ja eluolu paranesid sedavõrd, et Eestist sai jälle sisserände maa. Kuigi loomulik iive ei muutunud positiivseks, kasvas oodatav eluiga märgatavalt ja väljarände asemel hakkas hoogu koguma tagasiränne. Nii jõudis eestlaste arv Eestis 2021. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 920 000ni. See arv on siiski enam kui 80 000 inimese võrra väiksem, kui oli eestlaste arv Eestis Teise maailmasõja eelõhtul ja jääb ligi 45 000 võrra alla taasiseseisvumise ajale. Kuid suur osa eestlasi on mööda maailma laiali – rohkemgi, kui varasematel aegadel.

Eestlased kodumaast eemal

Alljärgnevas tabelis on esitatud Vikipeediast saadud andmed. Enamik neist pärineb artiklist Estonians ja sellest saadud viidetel, mõned andmed ka vastavaid riike käsitlevatest Vikipeedia artiklitest. Aafrika riikides elavate eestlaste arvu hinnanguna on kasutatud Kadri Humal Ayali eksperthinnangut.

Eeldades, et esitatud arvud kehtivad ka käesoleval aastal ja eirates tõsiasja, et erinevates riikides on eestlastena mõistetud erinevalt määratletud isikuid, saame väljatoodud 20 riigis ja ühes maailmajaos elavate eestlaste koguarvuks 185 410.

Eestlaste arvu alternatiivsed hinnangud

Teine oluline teabeallikas on 2020. aasta sügisel Eesti välisministeeriumi teostatud küsitlusuuring, mille aluseks olid PPA andmed eestlaste kohta välisriikides (vt tabel 2). Välisministeeriumi avaldatud andmetes ei ole küll eestlaste arvu riigiti esitatud, kuid on näidatud vastanute arv ja vastava riigi eesti rahvusest elanikkonna vastamismäär*. Selle alusel on allolevas tabelis tuletatud eestlaste arv riigis.

Tabeli kolm esimest veergu on kopeeritud uuringu aruandest, kusjuures välja on jäänud andmed kahe riigi – Soome ja Venemaa kohta, sest nendest oli vastajaid nii vähe, et vastamismääraks oli 0. Seega nende riikide andmeid ei olnud võimalik eestlaste arvu hindamiseks kasutada. Tabeli viimases veerus on vastajate arvu ning vastamismäära põhjal tagasi arvutatud eestlaste arv vastavas riigis.

Kahe tabeli andmeid võrreldes on näha, et nende riikide puhul, mis mõlemas tabelis esinevad, on erinevused väga suured: tabelis 1 esitatud arvud on keskmiselt üle kolme korra suuremad kui tabelis 2 esitatud andmed.

Kõige rohkem erinevad arvud USA, Rootsi, Kanada, Ukraina ja Läti kohta. Tegemist on riikidega, kus eestlased on juba väga pikka aega elanud ning pole oma elamist PPA-s registreerinud, nagu seda on teinud hilisemad rändajad (kui nemadki, sest statistika näitab, et ka registreerimata väljarännet on Eestis võrdlemisi palju). Ilmselt on mõningaid ebatäpsusi ja ülehinnanguid ka tabelis 1 esitatud andmetes, mis on olulisel määral ütluspõhised – eriti näiteks USA ja Kanada puhul, kus eestlasteks on loetud ka inimesed, kes on kinnitanud endal olevat eestlasest esivanemad.

Eestlaste koguarv maailmas ja selle muutumine

Edasisse analüüsi kaasame tabelist 1 need riigid, mille kohta on andmed olemas – siit leiame 185 410 eestlast. Ülejäänud riikide kohta võtame andmed tabelist 2, eeldades, et sellega on kaetud kõik riigid, kus eestlasi elab. Lisanduvate riikide eestlastest elanike koguarv on 6428. Kaks arvu kokku liites näeme, et hinnanguliselt on eestlaste arv väljaspool Eestit 191 838.

Võttes arvesse, et 2022. aasta alguse seisuga elas Eestis eestlasi 919 693, saame eestlaste koguarvuks maailmas 1 111 531. Need arvud näitavad omakorda, et 83% eestlastest elab kodumaal ja ligi 17% välismaal. Kuna tegemist on paljude riikide puhul hinnangute ja erinevate võimalike tõlgendustega, on päris selge, et ka esitatud arvud on ligikaudsed, kuid üldine hinnang: eestlaste koguarv on 1,1 miljonit ja Eestis elab enam kui 900 000 eestlast, on tõene. Kas see on eestlaste rekordarv?

Põhjalikumalt uurisid eestlaste arvukust ja paiknemist maailmas Eesti inimarengu aruande 2016/2017 koostajad. Nende tööst selgus, et diasporaa (ehk hajutatult välismaal elav rahva osa) oli tänasest hinnangust kõrgem kahel korral – aastal 1917 ja aastal 1945. Selle väljaande hiliseim käsitletud aasta oli 2011, kui autorite hinnangul elas kõikidest eestlastest väljaspool Eestit 14% ja Eestis 86%. Selle rehkenduse järgi oli eestlaste koguarv maailmas 1,05 miljonit. Arvatavasti ei ole eestlaste arv möödunud kümne aasta jooksul siiski nii palju kasvanud, sest loomulik iive on püsinud negatiivsena ja rahvaarvu on suurendanud vaid pikenev eluiga.

Eestlaste koguarvu hinnangu muutumine tuleneb suuresti väliseestlaste arvu hinnangust – kui palju neid õnnestub „üles leida“ ja kes neist ennast eestlaseks peab. Siiski näib, et eestlaste arv oli maksimaalne vahetult enne Teist maailmasõda, kui Eestis elas võrdlemisi täpselt miljon eestlast, Venemaal ligi 130 000 ja USAs, Lõuna-Ameerikas ja mujalgi kokku veel ligi 20 000. Seega oli toona hinnanguline eestlaste arv  maailmas 1 150 000 ehk ligi 40 000 inimese (3,5%) võrra tänasest hinnangust suurem.

* Vastamismäärad on arvutatud alalise elukohana välisriigi registreerinud Eesti kodanike arvu suhtes (andmed PPA, jaanuar 2020).

Olulisemad kasutatud allikad:

1. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017, https://www.2017.inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/

2. Eestlased /Estonians https://en.wikipedia.org/wiki/Estonians

3. Välisministeeriumi küsitlus: välismaal elavad eestlased tahavad osaleda Eesti arengus

4. Statistikaameti andmebaas