HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust

Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ja toetab sealjuures avaliku sektori asutusi andmehalduse korraldamisel. Andmehaldusega tegelemise toetamiseks on amet koostanud  põhjalikud juhendid ja koolitusprogrammid, mis sobivad asutustele, kes alles soovivad end andmehaldusega kurssi viia, ja ka neile, kelle eesmärk on andmete korrastamises veel paremaks saada. 

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on poliitikakujundajana üks avaliku sektori asutustest, kes on statistikaameti toel andmehaldust korrastanud. Alates 2023. aastast HTMi andmehaldust juhtinud Katre Seema sõnul on ministeeriumis, mis vastutab haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitika arendamise eest, loomulik, et targad otsused saavad olla vaid teadmuspõhised. „See on selge, et me tahame olla andme- ja tõenduspõhised. Me tahame, et andmed toetaksid meie põhitegevust – et me saaksime andmetest õigel hetkel parimat võimalikku tuge,“ kirjeldas Seema. „Kui varem toimetasid meil kõik nii-öelda oma nurgas, siis soov oli, et andmete haldamist juhiks ühine suur eesmärk,“ rääkis ta. 

Andmehaldus tagab hõlpsa ligipääsu tööks vajalikele andmetele

HTMi andmete haldamise eesmärk on, et nende otsused Eesti haridus- ja teaduselu kujundamisel tõepoolest tugineksid parimatel võimalikel andmetel. „Meie poliitikakujundajad väärtustavad andmeid ja soovivad neid kasutada. Praegu oleme andmetega veel kohmakad – meil võtab liiga palju aega nende kokku toomine. Tahame olla vajadusest sammu ees ja tagada, et kvaliteetsed andmeallikad nii-öelda jookseksid kokku ilma suurema pingutuseta ja et inimesed – ükskõik, mis rollis nad täpselt on – saaksid ja ka oskaksid neid enda töös kasutada,“ rääkis Seema. „Just seetõttu me andmehaldusega tegelemegi.“ 

Andmehalduse raamistik on kokkulepitud selgroog

Seema sõnul hõlmab andmehaldus väga palju erinevaid ülesandeid, alates tehnoloogiast ja andmekirjelduste loomisest kuni pideva selgitustööni. Aga sealjuures ei tohi unustada, miks seda kõike tehakse.

Sellele miks-küsimusele on HTMis aidanud vastata andmehalduse raamistik, selle loomisele eelnenud arutelud ja asutuse vajaduste analüüs. Andmehalduse raamistikust sai Seema sõnul koht, kust saab vaadata, mis laadi probleeme andmehaldus asutuses lahendada püüab ning mida selleks tegema peab. „See on justkui kokkulepitud selgroog, suure pildi lahtikirjutus, et inimesed näeksid, mis „loom“ see andmehaldus on ja kuidas see meid aitab,“ kirjeldas Seema. Andmehalduse raamistiku koostamisel ja juurutamisel on ministeerium saanud Seema sõnul küll palju abi statistikaameti avalikest materjalidest, ent ainuüksi üldsõnalisest kirjeldusest andmehalduse vajalikkuse ja eesmärkide kohta jääb tema sõnul väheks. „Soovisime, et iga meie kolleeg tunneks end andmehalduse raamistikus ära ja et tal oleks võimalus oma rollist lähtuvalt ühisesse eesmärki panustada,“ selgitas ta. 

Kuidas andmehaldus töö paremaks muudab?

Ehkki kirjeldatud andmehalduse raamistiku loomine ja juurutamine on väga oluline kvaliteetsete andmete kättesaadavamaks tegemisel ja seeläbi ka targemate otsuste jaoks, ei piisa ainuüksi raamistiku koostamisest ja andmekirjelduste loomisest, et asutuse tegevus muutuks teadmuspõhisemaks. „Raamistik üksi ei lahenda probleeme. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamiste eesmärkide saavutamist,“ rõhutas ta. „Andmehalduse eestvedajana pead suutma vastata küsimusele, kuidas andmete parem haldamine ja korraldamine meid edasi aitab. Kui ma näiteks kõik andmed ära kirjeldan ja paremini kättesaadavaks teen – kuidas minu asutus siis paremaks muutub?“  tõi Seema näiteks.

Konkreetse näitena juba käima lükatud andmehalduse tegevusest toob Seema välja analüütilise andmelao arenduse, mis peaks tulevikus võimaldama nii kõrgemat automatiseeritust andmete töötlemisel kui ka tööks vajalike põhiandmete seiret. Lisaks on töös andmekirjelduste uuendamine uue standardi järgi ja andmete kvaliteedi seiramise ja andmekataloogi tarkvara SelectZero kasutusele võtmine. „Väga suures plaanis aitavad kõik need tegevused meid lähemale sellele, et Eesti haridussüsteemis tehtavad otsused toetuks järjest kvaliteetsetele andmetele,“ rääkis Seema.

Andmehalduse juht kui tõlk

Just andmehalduse juhi rolli näeb Seema võtmetähtsusega selles, kuivõrd väärtuslikuna organisatsiooni sees andmehaldusega tegelemist nähakse. „Andmehalduse juhi roll on olla muu hulgas ka tõlkija: on tarvis järjepidevalt erinevatele osapooltele tõlkida, mis kasu saab andmehaldus tuua ja millise väärtusliku hüppe võib andmete parem korraldus asutusele ja tegelikult ka ühiskonnale laiemalt tuua,“ rääkis ta. „Meil on selles palju abi olnud statistikaameti toel loodud materjalidest, mis on need suured küsimused aidanud nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil lahti mõtestada,“ lisas Seema. „Kõik selleks, et iga HTMi inimene tunneks end andmete maailmas mugavalt ja tahaks andmeid üha rohkem kasutada.“

Kuidas andmehaldusega algust teha?

Seema sõnul on nende eesmärk HTMis olla andmete haldamises eeskujuks ka ministeeriumi allasutustele. Ta julgustab ka teisi avalikke asutusi andmehaldusega algust tegelema. „Andmed ei pruugi igaühele olla kõige atraktiivsem või põnevam asi maailmas. Andmehaldus võiks aidata sellest tõrkest üle saada – korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö tõhusamaks, läbipaistvamaks ja kvaliteetsetel andmetel tuginevaks ka ilma suurema lembuseta andmete vastu,“ rääkis ta. „Alustuseks oleks hea valida motiveeriv eesmärk ja asuda katsetama. Ka väike katsetus võib anda indu ja julgust suuremateks tegudest.“

Loe andmehalduse korralduse kohta täpsemalt statistikaameti veebist.

Täpsem teave:

Susann Kivi                                                          
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484 
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock