Eesti rahvastik soo, vanuse, rahvuse ja elukoha järgi kolme rahvaloenduse põhjal

Selleks, et saada täielikumat pilti Eesti rahvastikus toimunud muutustest viimase kümne, aga ka kahekümne aasta jooksul, vaatame järgnevalt, kuidas on muutunud olulisemate vanuserühmade suurus, mis vanusest ja soost on Eestis elavad eestlased ja mitte-eestlased ning kuidas inimesed üle Eesti jaotuvad. Kõik väljatoodud muutused on lihtsasti näha interaktiivses rahvastikupüramiidi rakenduses – võta see julgelt kõrvalaknas lahti ja katseta, kas näed sama, mis meie!

Eesti rahvastik vanuse ja soo järgi

Vaadates rahvastikupüramiidilt kogu Eesti kohta käivat pilti, hakkab silma, et 2021. aasta loenduse andmeid näitav püramiid pole üldse klassikalise püramiidi kujuga, aga seda pole ka 2011. ega ka 2000. aasta rahvaloenduse püramiid.

2021. aasta rahvaloenduse tulemusi kujutava püramiidi kõige laiem koht on vanuse 30–34 juures ehk kõige rohkem on 2021. aastal inimesi vanuserühmas 30–34 aastat. Need on inimesed, kes sündisid 80ndate lõpus ja 90ndate alguses, kui Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa, kuid mitte enam kauaks. 2011. aastal olid need inimesed vanuserühmas 20–24 aastat ning 2000. aastal rühmas 10–14. Näeme, et praegu on see rühm veidi väiksem kui 2000. aastal, kuid 2011. aastal oli see inimeste rühm veelgi väiksem. See tähendab, et 2011. aastaks oli märgatav osa neist Eestist ära kolinud. 2021. aastaks on osa neist aga tagasi tulnud või siis teise välismaalase piltlikult öeldes enda asemel siia saatnud.

Jooniselt näeme, et kõigis vanuserühmades, mis jäävad 30 eluaasta piirist allapoole, on inimesi vähemalt neljandiku võrra vähem kui vanuserühmas 30–34 aastat. Nemad muudavadki püramiidi kuju mitteklassikaliseks. Viimase 30 aasta jooksul sündis kõige vähem inimesi 2000. aasta rahvaloendusele eelnevatel aastatel, kui Eesti riik oli veel ebakindel, ning kõige rohkem 2011. aasta loendusele eelnevatel aastatel, kui oli suur majandussurutis. 2021. aasta rahvaloendusele eelnevatel aastatel on sündinud lapsi rohkem kui 90ndate lõpus, kuid vähem kui 2000. aastate esimese kümnendi lõpus. Kahjuks aga ei ole kuigi tõenäoline (hoolimata potentsiaalsest uuest majandussurutisest), et sündimus suurenema hakkaks, sest peamisesse lapsesaamise ikka (15–49 aastat) on juba jõudnud ja jõuavad need naised, keda lihtsalt on vähem kui varem.

Pooled alla 30-aastastest loetakse ka juba tööealisteks, seega on arusaadav, miks ja kelle arvelt on tööealiste arv 10 aastaga kahanenud. Samas, kogu Eesti rahvastiku kahanemisest hoiab meid veel hea elukeskkond ja toimiv meditsiinisüsteem – inimesed elavad kauem ja vanemaid inimesi on rohkem. Eriti hästi paistab rahvastikupüramiidilt silma, et meeste seas on võrreldes 10 aasta taguse ajaga väga palju rohkem 60–74-aastaseid ning naiste seas on 80-aastaste ja vanemate arv tublisti kasvanud. Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on muutused veelgi suuremad. Tähelepanelikumale graafiku uurijale jäid vanemaid inimesi uurides ehk silma 75–79 aastat tagasi, s.o 1940. aastate keskel ehk II maailmasõja ajal sündinute kohta käivad numbrid, mis on ümbritsevatest väiksemad.

Eesti rahvastik rahvuse järgi

Teame, et nende inimeste arv ja osakaal Eesti rahvastikust, kes ennast eestlasena identifitseerivad, on 10 aastaga suurenenud. Kas see paistab välja ka rahvastikupüramiidilt? Jah, paistab küll.

Rahvastikupüramiidilt on hästi näha, et 2021. aastal on alla 30-aastaste seas eestlaste osakaal (lilla) tunduvalt suurem kui 30–74-aastaste seas ja seda nii meeste kui naiste puhul. Täpsemalt on üle 30-aastaste puhul pea kõigis vanuserühmades just venelaste osakaal ligikaudu kaks korda suurem kui alla 30-aastaste seas. See tähendab, et viimase 30 aasta jooksul on olnud eesti rahvusest laste osa sündidest suurem kui varem (Nõukogude ajal). 20-aastaste ja vanemate puhul suurendavad mitte-eestlaste osa muidugi ka Eestisse sisserännanud teised rahvused, kuid viimase 10 aasta jooksul pole neid tulnud nii palju, et kompenseerida Eestis sündinud mitte-eestlaste vähesust ning suurema mitte-eestlaste osakaaluga rahvastiku loomulikku vananemist.

Võrreldes 2021. aasta rahvaloenduse püramiide (joonis 2), millel on kujutatud ainult eestlasi ja kõiki mitte-eestlasi, on näha, et eestlaste puhul on ülemise otsa (vanemad inimesed) kitsenemine üsna sujuv ning alumine ots vaid veidi kitsam kui keskosa. Mitte-eestlasi kujutaval püramiidil on 75-aastaste ja vanemate osa aga palju kitsam kui keskosa, eriti meeste puhul, ning alla 30-aastaste osa ka tunduvalt kitsam kui keskosa.

Iga suurema rahvusgrupi kohta püramiidi analüüsides paistavad välja sellised huvitavad faktid:

• 2021. aasta seisuga on eestlaste seas vanemates vanusegruppides naisi kaks korda rohkem kui mehi. Kõige suurema rühma moodustavad 30–34-aastased mehed.
• Venelaste hulgas on enim 60–74-aastaseid naisi.

• Ukrainlaste puhul on kõige suurem 35–39-aastaste meeste rühm (andmed seisuga 31.12.2021 ehk et sõjapõgenikud siin ei kajastu), kusjuures samas vanuses ukrainlastest naisi on pea kaks korda vähem. Varasematel loendustel pole ukrainlaste puhul meeste ja naiste soo ja vanuse jaotused erinenud.

• Muude rahvuste jaotumine on sarnane ukrainlaste jaotumisega, kuid veidi rohkem on veel nooremaid mehi ning vähem vanemaid inimesi.

Eesti rahvastik elukoha järgi

Rahvastikupüramiidi rakendusel on olemas ka elukohafilter ehk vaadata saab seda, kuidas eri vanuses ja eri rahvustest inimesed Eesti peale jaotuvad ja milline oli pilt 10 või 20 aastat tagasi (arvestades 2021. aastal kehtivaid haldusjaotuse piire). Oma kodulinna või -valla struktuuri saab igaüks ise põhjalikumalt uurida, praeguses analüüsis vaatleme Eestit maakondade tasemel.

Esmalt saab vaadata rahvastikupüramiidilt, kas Eesti rahvas eelistab elada pigem linnalistes, väikelinnalistes või maalistes piirkondades, ning kuidas on see viimase 10 ja 20 aastaga muutunud. Täpsemalt sellest, kuidas Eesti nendeks piirkondadeks jaguneb ning kuidas inimesed piirkondade vahel jaotuvad, saad lugeda siit, kuid põhiline paistab välja ka püramiidilt.

Linnaliste asustuspiirkondade struktuur on võrreldes 10 ja 20 aasta taguse ajaga teadupärast muutunud. Võrreldes 2000. aastaga elas aastal 2021 tunduvalt rohkem inimesi väikelinnalistes piirkondades. Vaadates ka maaliste asustuspiirkondade struktuuri, on näha, et praegused väikelinnalised piirkonnad on 20 aastaga kasvanud praeguste maaliste piirkondade arvelt – täpsemini, praeguste 30–49-aastaste ja nende laste arvelt. Küll aga tasub tähele panna ka seda, et maalistest piirkondadest on lahkunud rohkem kui on juurde tulnud väikelinnalistesse ehk osa on liikunud ka linnalistesse piirkondadesse.

Eesti 15 maakonda saab jaotada rahvastiku paiknemise järgi viieks suuremaks piirkonnaks (vt Eesti NUTS-i piirkonnad):

1. Põhja-Eesti – Harju maakond,
2. Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond,
3. Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
4. Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond,
5. Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

Nende piirkondade struktuuri uurides on näha, et 1980.–1990. aastatel sündinud ehk praegused 30–40-aastased on väga suures osas kolinud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse ehk Harjumaale, kus asub pealinn Tallinn. Väiksem on rahvastiku vähenemine Lõuna-Eestis ning maakondasid eraldi vaadates on näha, et Lõuna-Eestit hoiab stabiilsemana Tartu maakond, kus asub Eesti suuruselt teine linn Tartu.

Huvitav on võrrelda ka viie Eesti piirkonna rahvuslikku koostist. Ootuspäraselt elab suurem osa mitte-eestlastest Kirde-Eestis ehk Ida-Virumaal, kus enamiku moodustavad venelased. Teine rahvuste poolest kirjum piirkond on Põhja-Eesti ehk Harjumaa, kuid seal on mitte-eestlasi siiski alla poole ning mitte-eestlaste seas peale venelaste rohkem ka teisi rahvusi. Ülejäänud piirkondades on mitte-eestlaste osa väike, eriti nooremate inimeste seas. Maakondade võrdluses paistab, et kõige vähem elab mitte-eestlasi Hiiumaal.

Vaata ka rahvastiku paiknemise kaardilugu.

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi määramise metoodika leiad siit.

Tutvu rahvaloenduse esimeste tulemustega lähemalt rahvaloenduse tulemuste lehel või statistikaameti andmebaasis. 

Rohkem infot: www.rahvaloendus.ee