Kaubavahetuse käive suurenes võrreldes mullusega

Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot. Võrreldes 2016. aastaga oli puudu­jääk 264 miljonit eurot suurem. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstus­toodete (sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordi­vahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Nii nagu varasematel aastatel viidi Eestist enim välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17%. Järgnesid puit ja puittooted (11%) ning mineraalsed tooted (10%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (36%), metalli ja metalltoodete (25%) ning puidu ja puittoodete (14%) väljaveo suurene­mine. Enim kahanes 2017. aastal elektrimasinate ja -seadmete (14%) väljavedu.

Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel olnud stabiilne ja jäi 72% juurde. Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus suurim Taanil – 92% kogu Eestist Taani eksporditud kaubast oli Eesti päritolu. Järgnesid Rootsi (91%), Norra ja Suurbritannia (mõlemasse 90%). Kõige väiksem oli Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus Venemaale (25%), Leetu (39%) ja Lätti (50%) eksporditud kaubas.

Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete välja­veos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokku­panda­vad ehitised) eksport (92%). Kolmandal kohal oli paber ja pabertooted (88%).

Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti kogu­impordis 15%. Teisel kohal olid transpordivahendid (13%). Kolmandat kohta jagasid põllumajandus­saadused ja toidukaubad, masinad ja mehaanilised seadmed ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus oli 10%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite (33%) ja mineraalsete toodete (22%) sissevedu. Samal ajal vähenes elektrimasinate ja -seadmete import (8%).

Lõpptarbimise järgi saab kaubad jagada kapitalikaupadeks, vahetoodeteks ja tarbekaupadeks. Kõige rohkem eksporditi 2017. aastal Eestist vahetooteid ehk tootmiseks mõeldud tooteid – 56% Eesti koguekspordist. 2016. aastaga võrreldes suurenes vahetoodete eksport 14%. Kapitalikaupade osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 20% ehk 2% võrra väiksem kui aasta varem. Kapitalikaupade eksport kahanes 2017. aastal 5%, peamiselt elektri­masinate ja -seadmete ekspordi vähenemise tõttu. Tarbekaupade ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis oli 20% ehk sama suur nagu 2016. aastal. Tarbekaupade väljavedu oli 2017. aastal 6% suurem kui aasta varem.

Ka impordis oli suurim osatähtsus vahetoodetel – 50% koguimpordist. Aastaga suurenes vahetoodete import 9%. Teisel kohal olid tarbe- (23%) ja kolmandal kapitalikaubad (18%). Vahetoodete suur osatähtsus impordis näitab, et Eesti tööstus on seotud sisseveetavate toote­komponentidega. Tarbekaupade import kajastab sisenõudluse olukorda. 2016. aastaga võrreldes suurenes tarbekaupade import 6%. Tarbekaupade sisseveo suurenemine viitab kasvanud sisetarbimisele Eestis.

Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi Eestisse 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk – 455 miljonit eurot – tekkis Rootsiga. Järgnesid Norra 420 miljoni ja Ameerika Ühendriigid 226 miljoni euroga. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Poola ja Saksamaaga – vastavalt 794 miljonit ja 652 miljonit eurot.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome (vt tabelit artikli lõpus). Eksport Soome oli 2017. aastal 16% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli eksport Rootsi (13%) ja kolmandal Lätti (9%). Aastaga suurenes kõige rohkem eksport Saksamaale (236 miljonit eurot ehk 34%), Soome ja Venemaale (vastavalt 160 miljoni euro võrra ehk 8% ja 159 miljoni euro võrra ehk 20%). Enim vähenes eksport Rootsi (402 miljoni euro võrra ehk 19%), Mehhikosse (89 miljoni euro võrra ehk 48%) ja Nigeeriasse (23 miljoni euro võrra ehk 65%).

Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest – 14% Eesti koguimpordist. Järgnes import Saksamaalt (11%), Leedust ja Rootsist (mõlemast 9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest (150 miljoni euro võrra ehk 17%) ja Venemaalt (183 miljoni euro võrra ehk 24%). Enim vähenes import Ungarist (173 miljoni euro võrra ehk 63%) ja Ameerika Ühendriikidest (45 miljoni euro võrra ehk 23%).

Euroopa Liidu (EL) riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 72% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli 2,9 miljardit eurot ehk 557 miljoni euro võrra rohkem kui 2016. aastal. Kaubavahetus EL-i riikidega suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga – eksport 5% ja import 9%. Kaubavahetus EL-i väliste riikidega suurenes samuti, eksport kasvas 543 miljoni euro võrra ja import 250 miljoni euro võrra. EL-i väliste riikidega peetud kaubavahetuse bilanss oli ülejäägis – eksport EL-i välistesse riikidesse oli 1 miljardit eurot suurem kui import nendest riikidest. Eksport euroala 19 riiki oli 49% Eesti koguekspordist, import euroala riikidest aga 59% Eesti koguimpordist.

2017. aastal suurenes võrreldes 2016. aastaga Eesti eksport 8% ja import 9%, sarnaselt kasvas ka kogu EL-i eksport ja import. Kogu euroala import suurenes aastaga 9% ehk 303 miljardit eurot ja eksport kasvas 7% ehk 277 miljardit eurot. EL-i riikide kõige suurem ekspordi vähenemine oli 2016. aastaga võrreldes Maltal (22% ehk 624 miljonit eurot). Eksport suurenes enim Saksamaal ja Hollandis (vastavalt 6% ehk 76 miljardit eurot ja 12% ehk 61 miljardit eurot). Eesti peamiste kaubanduspartnerite väliskaubandusaktiivsus paranes – Soomel kasvas eksport 15% ehk 8 miljardit eurot, Rootsil 8% ehk 9,5 miljardit eurot, Lätil 12% ehk 1,3 miljardit eurot ja Leedul 17% ehk 3,8 miljardit eurot. Import suurenes Soomel 13% ehk 7,1 miljardit eurot, Rootsil 7% ehk 9,1 miljardit eurot, Lätil 16% ehk 2 miljardit eurot ja Leedul 16% ehk 4,1 miljardit eurot.

Eesti ekspordi ja impordi osatähtsus EL-i ekspordis ja impordis oli 2017. aastal 0,3%. Nii ekspordi- kui ka impordikäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja Küprost. Eksport elaniku kohta oli Eestis 2017. aastal 9737 eurot, mis on EL-i keskmisest (10 217 eurot) ligikaudu 500 euro võrra väiksem. Kõige väiksem oli eksport elaniku kohta Kreekas, Rumeenias ja Küprosel. Ekspordis ei kajastu ainult riigi omatoodang, vaid ka teiste liikmesriikide kaupade vahendamine selle riigi kaudu ehk reeksport. Enim mõjutab reeksport Hollandi ja Belgia väliskaubandust. Nende riikide ekspordi­näitajad olid 2017. aastal ka EL-i suurimad – Hollandis 33 788 ja Belgias 33 494 eurot elaniku kohta. Import elaniku kohta aga oli Eestis 11 194 eurot – EL-i keskmisest (10 032 eurot) ligi 1200 euro võrra suurem. Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim Luksemburgis (33 810 eurot), Belgias (31 433 eurot) ja Hollandis (29 762 eurot), vähim aga Rumeenias (3846 eurot), Bulgaarias (4248 eurot) ja Kreekas (4673 eurot).