Noored IT-seadmete ja interneti maailmas

Interneti kasutamine pakub meile üha rohkem ja mitmekesisemaid võimalusi. Internet on abiks mistahes valdkonnas, olgu selleks õppimine, töötamine või vaba aja veetmine. Laste- ja noortekultuuri aasta puhul annab Statistikaamet ülevaate 16–24-aastaste noorte arvuti- ja internetikasutusest. Interneti kasutamine 2017. aasta II kvartali seisuga olid viimase kolme kuu jooksul internetti kasutanud peaaegu kõik (99%) 16–24-aastased Eestis elavad noored. 16–74-aastaste keskmisest on seda 11 protsendipunkti rohkem. Noorte internetikasutus oli ühtviisi sama nii soo, vanuse, koduse keele kui ka omandatud kõrgeima haridustaseme järgi. Iga päev kasutab internetti 98% noortest internetikasutajatest (16–74-aastastest aga 90%), mis omakorda näitab, et internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks. Viimaste aastate jooksul on noorte seas märgatavalt kasvanud interneti kasutamine ka liikvel olles, näiteks koolis, ühistranspordis, poes või külas. Viimase kolme kuu jooksul oli liikvel olles mobiil- või nutitelefonis internetti kasutanud 97% noortest, mida on 16–74-aastaste keskmisest 24 protsendipunkti enam. Populaarseimad internetitegevused Viimase kolme kuu populaarseimad internetitegevused olid noortel sotsiaalvõrgustikes, nt Facebookis osalemine (97%), mida on keskmisega võrreldes 29 protsendipunkti enam (vt joonis 1). Lisaks kasutasid noored ka e-posti (96%), lugesid meediaväljaandeid (92%) ning otsisid infot toodete ja teenuste kohta (90%). 16–24-aastased naised otsisid vastassoost eakaaslastest enam infot tervise kohta (vahe 18 protsendipunkti), samuti oli nende osatähtsus suurem CV-de saatmisel ja töökuulutustega tutvumisel (vahe 17 protsendipunkti). 16–24-aastased mehed seevastu kasutasid internetti noortest naistest enam toodete ja teenuste müümiseks (vahe 9 protsendipunkti). 16–24-aastased kasutasid keskmisest enam internetti omaloodud sisu mõnele veebilehele üleslaadimiseks (vahe 27 protsendipunkti) ning töö otsimiseks ja CV-de saatmiseks (vahe 22 protsendipunkti). Noorte suurem osatähtsus töö otsimisel võib olla tingitud asjaolust, et sellises vanuses enamasti alles alustatakse tööelu ja seetõttu puututakse töö otsimisega ka enam kokku. Viimastel aastatel on Eestis ja ka mujal maailmas jõudsalt kanda kinnitanud jagamismajanduse sektor, kus teenuse pakkumine ja tellimine toimub enamjaolt internetis (nt Taxify, Uber, Airbnb jms e-keskkonnad). Viimase 12 kuu jooksul oli internetis eraisikult majutusteenuse broneerinud pea iga neljas ja sõiduteenust tellinud 41% noortest internetikasutajatest, mida on keskmisest vastavalt 2 ning 20 protsendipunkti enam. E-kaubanduse kasutamine Viimase 12 kuu jooksul oli internetist mõne toote või teenuse ostnud või tellinud kolmveerand 16–24-aastastest internetikasutajatest, mida on keskmisest 10 protsendipunkti rohkem. Internetist kõige ostetumad või tellitumad tooted ja teenused olid 16–24-aastastel e-kaubanduse kasutajatel transporditeenused (64%), ürituste piletid (63%) ning rõivad ja jalatsid (53%). 16–24-aastased naised tellisid sama vanadest meestest enam toidu- ja esmatarbekaupu (vahe 24 protsendipunkti), 16–24-aastased mehed seevastu rohkem arvuteid ja nende lisaseadmeid (vahe 26 protsendipunkti). 16–74-aastaste keskmisest enam tellisid noored interneti teel rakendusi, arvutimänge ja nende uuendusi, transporditeenuseid ning arvuteid ja elektroonilisi seadmeid, vähem aga kodukaupu ning (e-)raamatuid, ajalehti ja ajakirju. Viimase kolme kuu jooksul oli veidi alla kahe kolmandiku 16–24-aastastest e-kaubanduse kasutajatest internetist tooteid või teenuseid tellinud vähemalt kolmel korral (vt joonis 3). Noored kulutavad e-kaubandusele keskmisest vähem. Näiteks oli e-kaubandusele viimase kolme kuu jooksul alla 50 euro kulutanuid 16–24-aastaste e-kaubanduse kasutajate seas 6 protsendipunkti enam kui 16–74-aastaste hulgas. Kõige enam tellisid noored tooteid ja teenuseid Eesti müüjatelt (80% e-kaubanduse kasutajatest). See näitaja on 16–74-aastaste keskmisest 5 protsendipunkti väiksem. See-eest eelistavad noored keskmisest enam tellida välismaistelt müüjatelt, nt Euroopa Liidu (v.a Eesti) müüjatelt tellinuid oli 4 ja muudelt välismaistelt (nt Hiina, USA) müüjatelt tellinuid 14 protsendipunkti keskmisest enam. Välismaistelt müüjatelt oli mõne toote või teenuse tellinud pea iga teine 16–24-aastane e-kaubanduse kasutaja ning enamikul juhtudel (58%) osteti tarbeesemeid. Noored, kes ei olnud viimase 12 kuu jooksul e-kaubandust kasutanud, märkisid peamise põhjusena harjumust või eelistust osta tooteid ja teenuseid poest jm-lt kohapealt, samuti soovi toodet enne ostmist näha. Tarkvarade kasutamine Peale interneti kasutamise on inimestele olenevalt eesmärgist abiks arvutiprogrammide valdamine ja kasutamine, ükskõik kas tööl, koolis või vabal ajal. Tuntuimateks programmideks võib pidada tekstitöötlus- (nt Microsoft Office), tabeltöötlus- (nt Microsoft Excel) ning ettekande koostamise programme (nt Microsoft PowerPoint). Järgnevalt on uuritud nende programmide kasutamist viimase 12 kuu jooksul. Nelja eri tüüpi programmi kasutamise võrdluses ilmneb, et noorte vastavad näitajad on 16–74-aastaste omadest silmanähtavalt suuremad kõigi puhul (vt joonis 4). Tekstitöötlusprogramme oli viimase 12 kuu jooksul kasutanud 86% 16–24-aastastest internetikasutajatest (16–74-aastastest 61%) ning elektroonilist ettekannet koostanud 75% (16–74-aastastest 37%). Tabelarvutusprogramme (nt Microsoft Excel) oli kasutanud aga kaks kolmandikku noortest internetikasutajatest (vahe keskmisega 19 protsendipunkti). Programmeerimiskeelt (nt Pythonis, SASis) oli kasutanud pea iga neljas 16–24-aastane internetikasutaja (16–74-aastastest 8%). Noorte suurem osatähtsus nende programmide kasutamisel võib olla tingitud asjaolust, et tänapäeval alustatakse arvutiõpet (sh mitmesuguste programmide kasutamise õpetust) koolis üsna varakult, mistõttu noortel on programmidega kokkupuude olemas ja programmide kasutamise oskus eri valdkondades omandatud, mis omakorda lihtsustab ja aitab suurendada nende edasist kasutust. Samuti käivad selles vanuses noored enamasti veel koolis, kus nimetatud programmidega seotud tegevused on üldjuhul õppetööks vajalikud. Jaanika Ait, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Metoodika 16–74-aastaste elanike infotehnoloogia kasutamist uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. Uuringut teevad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Internetikasutajana on defineeritud viimase 3 kuu jooksul vähemalt korra internetti kasutanud inimesed. E-kaubanduse kasutamist uuriti nende seas, kes olid seda teinud eraotstarbel. Tarkvaraprogrammide kasutamist uuriti nende seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul internetti kasutanud.