Majanduskriis kärpis Euroopa Liidu lennunduse tiibu

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.  Eurostati teatel kasutas Euroopa Liidus 2009. aastal õhutransporti 751 miljonit sõitjat. Reisijate arv vähenes varasema aastaga võrreldes esimest korda pärast kuueaastast tõusuperioodi. Enim vähenes lennureisijate arv Leedus, Eestis ja Slovakkias ning ainsana suurenes Lätis. [caption id="attachment_1031" align="alignleft" width="500" caption="Lennureisijate arvu muutus Euroopa Liidu riikides, 2009"][/caption] Kõige rohkem lennureisijaid oli Suurbritannias (199 miljonit, mis oli 7% vähem kui aasta varem), Saksamaal (158 miljonit, -5%), Hispaanias (148 miljonit, -8%), Prantsusmaal (118 miljonit, -4%) ja Itaalias (102 miljonit, -3%). EL suurima sõitjate arvuga lennujaamad olid jätkuvalt London/Heathrow, Paris/Charles de Gaulle ja Frankfurt/Main. Enamikus suuremates lennujaamades vähenes lendude arv märkimisväärselt enam kui sõitjate arv. See võib peegeldada lennukite keskmise täitumuse kasvu või turu kohandumist kriisiga.  Reisijatevedu hakkas aasta teises pooles taastuma Kuigi 2008. aastal kasutas lennujaamade teenuseid rohkem sõitjaid kui kunagi varem, oli aasta lõpus majanduskriisi mõju õhutranspordile juba näha. 2008. aasta viimases kvartalis kahanes lennureisijate arv varasema aasta sama ajaga võrreldes 6% ning järgnevates kvartalites langustrend jätkus. 2009. aasta I kvartalis vähenes reisijate arv varasema aasta sama ajaga võrreldes 12%, II kvartalis 7%. Aasta teises pooles oli juba taastumise märke näha, kui viimases kahes kvartalis jäi reisijateveo maht 2008. aasta III ja IV kvartaliga võrreldes peaaegu samaks. 2010. aasta I kvartalis ilmnes juba väike kasv. 2009. aasta lõpu ja 2010. aasta alguse positiivset trendi tuleb võtta ettevaatlikult. Esialgsete hinnangute kohaselt kasvas 2010. aasta I kvartalis lennureisijate arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%, kuid langes II kvartalis taas 5%. Vulkaanipurse Islandil 2010. aasta aprillis vähendas märkimisväärselt reisijateveo mahtu, sõitjate arv kahanes 2009. aasta aprilliga võrreldes 18%. See näitab, kui habras võib olla taastumine lennutranspordis. [caption id="attachment_1032" align="alignleft" width="500" caption="Lennureisijad Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009"][/caption] Aktiivsem Euroopa Liidu sisene rahvusvaheline reisijatevedu toimub Suurbritannia ja Hispaania vahel Euroopa Liidu lennujaamades olid 2009. aastal suurima osatähtsusega EL sisesed rahvusvahelised lennud (liikmesriikide vahel toimuvad lennud), mida kasutas 42% kõigist lennureisijatest. Majanduslangus mõjutas nende toimumist aga kõige enam ning lennud vähenesid varasema aastaga võrreldes 8%. [caption id="attachment_1033" align="alignleft" width="500" caption="Lendude osatähtsus reisijate arvu järgi, 2009"][/caption] Enam kui kümnendik ELi-sisesest rahvusvahelisest reisijateveost toimus Suurbritannia ja Hispaania vahel, 7%-lise osatähtsusega järgnes Saksamaa ja Hispaania vaheline reisijatevedu. Prantsusmaa, Iirimaa, Saksamaa ning Suurbritannia vahelised veod andsid igaüks ligi 4% EL sisesest lennureisijate koguarvust. Euroopa Liidu välised lennud: ainsana kasvas sõitjatevedu Kesk- ja Lähis-Itta EL välised rahvusvahelised lennud moodustasid 2009. aastal 36% EL lennujaamades alanud või lõppenud lendudest. Märkimisväärne oli 5%-line kasv ELi ning Kesk- ja Lähis-Ida piirkonna vahelises reisijateveos. See oli ainus piirkond, kus sõitjatevedu aastaga kasvas. Kui 2009. aastal vähenes kogu EL väline sõitjatevedu 4%, siis kõige selgemini avaldus see EL ja Kesk-Ameerika ning EL ja India poolsaare vahelistes reisijateveos, kus langus oli vastavalt 11% ja 9%. London/Heathrow oli Euroopa peamine sõlmpunkt, mida läbis 14% ELi-välistesse sihtkohtadesse sõitjatest. Populaarseim ELi-väline liin oli London/Heathrow — New York/JFK, ehkki ka sellel vähenes sõitjate arv 12%. Mahtu kaotas ka kauba- ja postivedu lennukiga Kuigi kauba ja posti õhuvedude osatähtsus on võrreldes teiste transpordiliikidega küllaltki väike, on ühe tonni õhus transporditava kauba keskmine väärtus peaaegu alati palju suurem kui teiste transpordiliikide puhul. 2009. aastal vähenes lennukitega veetava kauba- ja postiveo maht varasema aastaga võrreldes 11,3 miljoni tonnini ehk 12%. 2009. aastal läbis suurim kauba- ja postiveo maht lennujaama Frankfurt/Main, järgnesid London/Heathrow, Amsterdam/Schiphol ja Paris/Charles de Gaulle. [caption id="attachment_1034" align="alignleft" width="500" caption="Lennukauba- ja postivedu Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009"][/caption] Viimaste aastate lennukauba ja -postiveo trend on sarnane sõitjateveo omaga. Kui 2008. aastal laaditi EL lennujaamades kaupu ja posti rohkem kui kunagi varem, langes IV kvartalis maht varasema aasta sama ajaga võrreldes 7%. 2009. aasta I ja II kvartalis ulatus langus koguni viiendikuni. Aasta viimane kvartal näitas aga juba 4%-list kasvu. EL välistel lendudel on kauba- ja postiveo osatähtsus suurim, moodustades 79% EL veoste transpordist. EL sisene kauba- ja postivedu andis 16% ja siseriiklik vedu vaid 5%. EL sisene kauba- ja postivedu vähenes aastaga 6% ning EL väline kauba- ja postivedu koguni 14%. Suurimad EL-st väljaspool asuvad kauba- ja postivedude partnerid on Aasia ning Põhja-Ameerika.  Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik  Detailsemad andmed on Eurostati andmebaasis  ja põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes „Signs of recovery for air transport in Europe in 2009“  (ilmus 31.01.2011).