Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 30–32% piires, siis 2009. aastal tõusis see 36%-ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41% piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. Ekspordi vähenemise tõttu oli SKP langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKP-s. Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKP samaväärse languse korral. Teistes Balti riikides üldine maksukoormus 2009. aastal langes, Lätis 29%-lt 26%-le, Leedus 30%-lt 29%-le. [caption id="attachment_572" align="alignleft" width="500" caption="Maksukoormus, 2000–2009 (osatähtsus SKP-st, protsenti)"][/caption] Maksumäärade ja maksusoodustuste mõju elanikkonnale Maksukoormust saab hinnata ka nii, kui jagame riigi saadud maksutulu elanike arvuga. Vaadates viimase kümne aasta pikkust perioodi, siis tänu pidevale tööhõive suurenemisele ja palgataseme tõusule, kasvas ka maksutulu elaniku kohta kuni aastani 2008. Siinjuures mängib rolli ka Eesti elanikkonna üldine vähenemine, mis tõstab maksutulu elaniku kohta. Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59 930 krooni, 2009. aastal aga 57 769 krooni. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4% väiksem kui aasta varem, kuigi elanike arv oli neil kahel aastal samas suurusjärgus. 2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem. [caption id="attachment_573" align="alignleft" width="460" caption="Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009"][/caption] Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused. Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (nt tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda. Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel. Eraisikute maksukoormust vähendasid 2009. aastal seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused, mis soosivad eelkõige laste soetamist, oma kodu rajamist, pensioni kogumist ja täienduskoolitust. Kõiki ette nähtud soodustusi kasutades võis palgasaaja tegelik tulumaksumäär pärast maksutagastust kujuneda kehtivast 21%-st palju madalamaks. Aastal 2009 eelmise aasta eest tulusid deklareerides, oli võimalik kasutada tulumaksuvabastust iga lapse kohta alates esimesest lapsest. Kahjuks tuli riigil seda seadusesätet eelarve tulude vähenemise tõttu muuta, nii et 2010. aastal eelmise aasta tulusid deklareerides, sai maksumaksja arvestada vaid tulumaksuvabastusega alates teisest lapsest. Majanduskriisi tõttu jäi riigi poolt teostamata esialgne kavatsus alandada aastaks 2009 tulumaksu 20%-le, samuti edasine maksumäära langetamine 18%-ni, mis oli tulumaksuseadusega plaanis kehtestada aastaks 2012. Positiivne oli elanike jaoks ka Euribori märkimisväärne langus, mis aitas nii mõnelgi kodulaenu võtnud perel palgakärpest tulenevat rahalise olukorra halvenemise mõju hajutada. Majandussurutise mõju oli kõige väiksem pensionäridele, kuna pension ei kahanenud, vaid pigem kasvas pisut. Teatud perioodi vältel olid masu vastu kaitstud ka lapsehoolduspuhkusel olijad, kes said vanemahüvitist oma eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu pealt. Anu Külaviir, Statistikaameti juhtivstatistik Põhjalikum ülevaade ajakirjas Eesti Majanduse Teataja Nr 5 (228)/2010.