Otsingu tulemused

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitas, et tarbijahinnaindeksi uue metoodika kasutuselevõtt on olnud töömahukam ja võtnud rohkem aega kui planeeritud. "Andmed on meie jaoks täiesti uued ja nende maht kasvas väga suurel määral. Kontrollime jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi algandmeid ja valideerime tulemusi täiendavalt – kvaliteedis me alla anda ei saa,“ ütles Lee. Palume väga vabandust! Värsked andmed avalduvad esmaspäeval kell 8, pressikonverents algab kell 10. Pressikonverentsi saab esmaspäeval jälgida statistikaameti Facebooki lehel. Täpsem info: Susann Kivi meediasuhete juht

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu. Joonisel on ametid järjestatud keskmise palga järgi: ühes otsas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul on võrreldes eelmise aasta kolme kvartaliga 2025. aastal vähenenud nii ööbimisega sise- kui ka välisreiside arv. „Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Ööbimisega sisereise tehti samal ajal 2,4 miljonit, mida on 11% vähem kui mullu. Nii sise- kui välisreise tehti mullusega võrreldes vähem kõigis kolmes kvartalis,“ sõnas Pukk. „Tõenäoliselt on siin oluline tegur üldine hinnatõus – inimesed vaatavad rohkem oma rahakotti ja

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva ja täiustama oma andmekirjaoskust.

Statistikaameti turismiuuringu* andmetel reisisid eestimaalased 2023. aasta esimeses pooles rohkem kui mullu samal ajal. Enim külastatakse Soomet ja Lätit, populaarsed on ka Itaalia ja Türgi.

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.