Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

Muuseumid on endiselt populaarsed. Aastal 2017 käidi Eesti muuseumides esimest korda üle 3,5 miljoni korra, teatab Statistikaamet.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2017. aastal 1155 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu suurenes 2016. aastaga võrreldes 7,6%, kõige kiiremini kasvas tulu noorte (alla 25-aastaste) vanuserühmas (8,6%).

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 17,9% ja teenused 29,7% kallimad.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta märtsiga eksport ja import vähenes, võrreldes eelmise kuuga aga suurenes.

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100.