Rohkem sünde ja väiksem väljaränne kasvatasid rahvaarvu

Möödunud aastal sündis 14 367 last, mida on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arv oli praegusest suurem viimati 2011. aastal. Oleme demograafilises seisus, kus sünnituseas naiste arv aasta-aastalt langeb. Seetõttu tähendab sündide arvu kasv sündimuse kordajate suurenemist. Summaarne sündimuskordaja 2018. aastal oli 1,67, kuid veel aasta varem 1,59. Suhteliselt järsku kasvu võib seostada riiklike toetuste suurenemisega kolme– ja enamalapselistele peredele. Kõige kõrgem oli summaarne sündimuskordaja sel sajandil aastatel 2008-2010 (1,72) ja kõige madalam aastal 2001 (1,32).  

Surmade arv on stabiilsena püsinud üle kümnendi, mis tähendab vananeva rahvastikuga ühiskonnas oodatava eluea pikkuse kasvu. Juba viimased seitse aastat on sündide ja surmade vahe püsinud vahemikus -1900 kuni -1300. Sündide ja surmade arvu ning sellest tuleneva iibe näitaja stabiilsus olukorras, kus vanemaealiste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, on positiivne.

2018 oli juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne. Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisserände suurus eelmise aastaga võrreldes ei muutunud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem. Selle tulemusel oli rändesaldo 1800 inimese võrra kõrgem, kui 2017. aastal. Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naiste oma. Kõige enam saabus Eestisse inimesi vanuses 20–34 ja lahkus vanuses 25–34. Tööealiste (20–64-aastaste) arv suurenes rände tõttu kokku 6270 inimese võrra. Vaatamata suurele sisserändele, vähenes sama vanusrühma suurus 1000 inimese võrra. Vanusrühma sisenenud 20-aastaste rühm oli umbes 4000 inimese võrra väiksem, kui 65-aastaste vanusrühm, mis lahkus. Kokku suri 3000 20–64-aastast.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke – sisserändajatest 45% ja väljarändajatest 63%. Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne. Positiivne oli ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanike rändesaldo. Eraldi riikide kaupa vaadates oli rändesaldo kõige suurem Ukraina (1208), Venemaa (803) ja Läti (533) kodanike osas. Riikide võrdluses käib kõige tihedam liikumine endiselt Eesti ja Soome vahel. Kokku oli ränne Soomega juba teist aastat järjest positiivne (657). Rändesaldo oli kõige suurem Ukraina ja Venemaaga, vastavalt 782 ja 731 inimest.

Sisserändajad asusid kõige enam elama Harjumaale (64%), täpsemalt Tallinna (55%). Oluline sihtkoht on ka Tartumaa (14%). Eesti sisestes elukohavahetustes oli endiselt domineeriv koondumine Harjumaale, kuid sel aastal oli ligi kümneaastase perioodi järel Tallinna rändesaldo esmakordselt negatiivne. Rahvaarv kasvab siserände tõttu põhiliselt Harju ja Tartu maakonnas, kuid väljaspool keskusi. Siserände tõttu kaotab elanikke kõige rohkem Ida-Viru maakond.

Statistikaamet kasutab rahvaarvu arvutamisel püsielanike määramise reegleid ehk residentsuse indeksit. Vaata, kuidas registrite andmeid kasutades otsustatakse, kes on püsielanik ja kes on Eestist lahkunud. Põhjalikumalt saab residentsuse indeksi kohta lugeda väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2017.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.