Otsingu tulemused

Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus laekus statistikaametile veebi teel vastuseid 410 aadressil elava 828 inimese kohta. Tänasest, 20. jaanuarist alustasid tööd küsitlejad, kes võtavad jaanuari lõpuni telefoni teel ühendust valimis olevatel aadressidel elavate inimestega, kes veebis ei vastanud.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutab, miks tekivad JOKK ja SOKK olukorrad ja kuidas kohalike elanike rahulolu-uuringud neid olukordi (ja muudki) lahendada aitavad.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „ Riiklik statistika muutuvas maailmas ”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik. Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest. Kuna Eesti statistika

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta augustis võrreldes juuliga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 2,2%, teatab Statistikaamet.

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

15. septembriks oli koristatud 57% teravilja, 47% rapsi ja rüpsi ning 49% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.