Otsingu tulemused

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud. Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat