Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp.

„Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%.

Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi tagasihoidlikumaks, kuid lisandväärtuse kasvu näitasid ka põllumajandus, metsandus ja kalandus (10,2%), energeetika (5,5%) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (5%). Suurematest tegevusaladest olid positiivse mõjuga veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, ehitus, veondus ja laondus.

Olulisematest tegevusaladest oli vähese negatiivse mõjuga kaubandus (-0,8%). Suurim negatiivne mõju majandusele oli aga info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus kahanes 10,9%. Majandust pidurdas veel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala (-4,8%). Kuigi lisandväärtus vähenes ka majutuses ja toitlustuses (-4,9%), mäetööstuses (-5,4%), veevarustuses ja kanalisatsioonis (-4,5%), siis nende tegevusalade mõju ei olnud märkimisväärne.

Esimeses kvartalis lisandväärtus suurenes ja eratarbimine hakkas kasvama

Lisandväärtus kasvas esimeses kvartalis 1,5%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mittefinantsettevõtete lisandväärtus kasvas 0,7%, finantsettevõtetel 2,2%, mittetulundussektoris 2,4% ja valitsemissektoris 4,7%.

„Kuna lisandväärtus kasvas peaaegu kõigis sektorites, vaid väikese erandiga kodumajapidamiste näol, võib öelda, et esimeses kvartalis tugevnes majandus küllaltki laiapõhjaliselt,“ sõnas Müürsepp ja lisas, et kuigi toodangu kasv oli ulatuslik, siis lisandväärtust pidurdas kiire vahetarbimise kasv.

Esimeses kvartalis läks varasemast tuntavalt paremini eratarbimisel, mis suurenes 4,2%. „See on kiireim eratarbimise kasv pärast 2022. aasta teist kvartalit,“ tõi Müürsepp välja. Enim suurenesid kodumajapidamiste kulutused transpordile ning vabale ajale, spordile ja kultuurile. Samuti kasvasid väljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele ning muudele kaupadele ja teenustele. Vähenesid vaid kulutused alkoholile ja tubakale, veidi ka toidule.

Valitsemissektori lõpptarbimine kasvas 4,8%, mida mõjutasid enim riigikaitsekulutused.

Netotootemaksud moodustasid peaaegu poole majanduskasvust ja suurenesid esimeses kvartalis 9%. Kasvas nii käibemaksu, tollimaksu kui ka aktsiiside laekumine.

Investeeringute ja väliskaubanduse kasv oli tagasihoidlik

Müürsepp tõi välja, et kui ülejäänud majanduse käekäik esimeses kvartalis selgelt paranes, siis investeeringud jäid pigem tagasihoidlikuks, vähenedes 13,3%. „Viimati olid esimese kvartali investeeringud nii madalad 2017. aastal,“ lisas ta.

Investeeringud kasvasid vähesel määral ainult valitsemissektoris (4,4%) ja mittetulundussektoris (5,2%). Mittefinantsettevõtetes (-19,7%), finantsettevõtetes (-21,7%) ja kodumajapidamistes (-15,8%) investeeringud kahanesid. Eelkõige paistis silma mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-39,5%) ning masinatesse ja seadmetesse (-9,6%). Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse kahanesid 16,6%.

Väliskaubanduse mõju majandusele oli esimeses kvartalis vähene: eksport suurenes 0,6% ja import 1,6%. Netoeksport moodustas vaid 0,3% SKP-st ehk 32 miljonit eurot. Eksporti toetas eelkõige teenuste müügi 1,5% suurenemine, importi kaupade sisseveo 2,3% kasv.

Kaubavahetust mõjutasid metallitoodete ning mitterahakulla ekspordi ja impordi kasv. Teenustevahenduses kasvas mitmete transporditeenuste müük, aga ka kultuuri- ja meelelahutusteenuste müük.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,4%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamine kasutab tegevusalade klassifitseerimisel jätkuvalt EMTAK 2008, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni. Euroopa Liidus plaanitakse rahvamajanduse arvepidamise statistikat hakata EMTAK 2025 järgi avaldama 2030. aastal.

14. augustil avaldame rahvamajanduse arvepidamise revisjoni andmed aastate 2022–2025 kohta.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 29.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock