Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks muutus 2020. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -3,9%.

Paljude omavalitsuste juhtide laual on varem või hiljem rasked valikud – kuidas tulla toime väiksema hulga ressurssidega. Selliseid valikuid tehes muutuvad kriitiliselt tähtsaks usaldusväärsed arvud, neist loodud informatsioon, mille abil otsustada, kirjutab statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,3%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis 11% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis tööstuse valdkondades: mäetööstuses 19%, energeetikas 14% ja töötlevas tööstuses 10%.

Statistikaamet esitleb täna, 31. juulil vastvalminud kogumikku „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis annab ülevaate Eesti keskkonna-, sotsiaal- ja majanduselust ning pakub võrdlusi teiste Euroopa riikidega.

Esimesel poolaastal vedasid Eesti veokid kokku üle 10 miljoni tonni kaupa, mis on 30% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Esimeses kvartalis veeti maanteedel kaupa 4,4 miljonit tonni, teises kvartalis 5,7 miljonit tonni.

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*