Otsingu tulemused

Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks

Suurima rahvaarvuga riik on India ja maailma rahvaarv jätkab kasvamist veel vähemalt 2084. aastani. Nii selgus juulis ÜRO avaldatud rahvastikuprognoosist.

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

1991. aastaga võrreldes on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese ehk 13,2% võrra. Kui taasiseseisvumise aastal elas Eestis 1 567 749 inimest, siis selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 360 745 inimest. Eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 61,6%-lt 68,5%-ni 2026. aastal. Kui 1991. aastal moodustasid eestlased rahvastikust veidi alla kahe kolmandiku, siis praegu on nende osakaal üle kahe kolmandiku. Eestlaste oodatav eluiga on 1991. aastaga võrreldes pikenenud 10,2 aasta võrra – 69,6 aastalt 79,8 aastani 2025. aastal. Esmasünnitaja keskmine vanus

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad