Otsingu tulemused

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Elame andmeühiskonnas, kus pea igast meie tegevusest jääb maha jälg. Seega on riigil ja ettevõtetel meie kõigi kohta väga palju andmeid, mille toel teha otsuseid ja viia ellu tulevikupoliitikaid. Paides toimunud Arvamusfestivali vestluses „Sinu andmed riigi käes – mida sa sellest kasu saad?“ tõstsime esile andmemaailma võimalused ja ohud ning arutlesime, kuidas saaksime olemasolevaid andmeid parimal võimalikul viisil kasutada, et pakkuda Eesti elanikele vajalikke ja heaolu tõstvaid teenuseid.

Sel aastal esmakordselt toimunud konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo tiitli võitis raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht.“ Parima infograafika tunnustuse pälvis infograafika „Õendustöötajate ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“.

Täna, 4. jaanuaril 2021 avaldas statistikaamet veebirakenduse Tõetamm uue versiooni. Uuendatud tamm on visuaalselt lihtsamini jälgitav ja seda on täiendatud strateegia „Eesti 2035“ näitajatega.

Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.