Otsingu tulemused

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Preemia eesmärk on edendada statistikat kui olulist teadusharu ja innustada üliõpilasi statistikameetodeid rakendama ning arendama. Noore statistiku preemiale on oodatud kandideerima kõik kuni 30-aastased Eesti elanikud, kelle 2025. aastal valminud rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab oluliselt või arendab mõnda statistikameetodit. Konkursile esitatav töö võib olla nii eesti kui ka inglise keeles ja peab vastama akadeemilistele sisu- ning vorminõuetele. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti statistika keskbüroo esimene juht ja

Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja. Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%)

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa. „Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%,“ selgitas Müürsepp. SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail. SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga. Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Loe rahvamajanduse

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder. Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.