Kaubavedude mahud teedel mullu taastusid
Statistikaameti läbi viidud maanteekaubavedude uuringu hinnangul vedasid Eesti ettevõtjad 2021. aastal 83% ehk 24 miljonit tonni kaupa Eesti-siseste sihtkohtade vahel ja 17% ehk 4,9 miljonit tonni rahvusvaheliselt. Iga rahvusvaheliselt veetav kaubatonn veeti aga keskmiselt üheksa korda kaugemale kui siseriiklikult veetav kaubatonn.
Mida kaubaautodega veetakse?
Tonnaažilt peamise kaubaautodel veetava kaubagrupi nimetus on „Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium“, kuid selle alla loetakse ka liiva, kive, kruusa ja killustikku. Kõiki neid kaevandustooteid kokku veeti eelmise aasta jooksul kaubaautodel 7,7 miljonit tonni. Seda on 13% enam kui 2020. aastal ning 6% rohkem kui enne pandeemiat. Eesti ettevõtjad vedasid 98% kaevandustoodetest Eesti-siseselt. Keskmiselt veeti iga tonni sellest kaubagrupist 56 km kaugusele.
Töödeldud puidutooteid veeti mullu 5,8 miljonit tonni, mida on 36% rohkem kui 2020. aastal. Täpsemalt on kaubagrupi nimetus „Puit-, korktooted, punutised; paberimass, pabertooted; trükised, salvestised“. See sisaldab ka puidugraanuleid, hakkepuitu, kooritud, lõhestatud või immutatud puitu, laudu ja prusse ning tselluloosi, ent mitte koorimata ümarpuitu ega valmis mööblit. Selle kaubagrupi vedude keskmine veokaugus oli mullu 214 km, 2020. aastal oli see 255 km. Puidutoodetest 20% veeti kaubaautodega rahvusvaheliselt. Võrdluseks veeti puidutooteid mullu Eesti sadamate kaudu 2,3 miljonit tonni, millest 2,0 miljonit tonni oli eksport. Raudteel veeti seda kaubagruppi vaid 77 000 tonni.
Rohkete piirangutega aastal 2020 veeti kaubagruppi „Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala jm kalapüügisaadused“ autodel vaid 2,4 miljonit tonni, mida on poole võrra vähem kui 2019. aastal (5,2 miljonit tonni). Sellesse kaubagruppi kuuluvad teravili, toorpalk ja propsid tselluloosi tooraineks, kuid mitte töödeldud toiduained, hakkepuit ega töödeldud puidutooted. 2021. aasta lõikes on nende primaarsektori saaduste veomahud poolel teel endistele tasemetele, ulatudes 3,8 miljoni tonnini. Keskmiselt veeti neid kaupu 122 km kaugusele. Rahvusvahelistel vedudel veeti nendest toodetest 6%. Võrdluseks veeti seda kaubagruppi 2021. aastal Eesti meresadamate kaudu 2,8 miljonit tonni, millest 2,6 miljonit tonni eksporditi. Raudteedel veeti neid saadusi vaid 87 000 tonni ehk 44 korda vähem kui maanteedel.
Kaubagruppi „Koks ja rafineeritud naftatooted“, kuhu kuuluvad ka autokütused, veeti mullu 908 000 tonni, moodustades autovedude mahtudest vaid 3%. Võrdluseks veeti raudteedel seda kaubagruppi 4,7 miljonit tonni, millest küll 1,8 miljonit tonni oli transiitkaup.
Kui palju veetakse kaupa üle piiri?
Rahvusvaheliste vedude partnerriikidest oli enim kaupa veetud Soomest (357 000 tonni) ja Soome (336 000 tonni), mis kokku on 28% kõigist vedudest, mille Eesti vedajad üle Eesti piiri viisid. Venemaale veeti kaubaautodel 198 000 tonni kaupa ning sealt saabus maanteel 203 000 tonni, mis kokku on 16% Eesti vedajate rahvusvahelistest veosemahtudest. Soome ja Venemaa osatähtsus maanteekaubaveo partnerriigina oli 2020. aastal madalam (vastavalt 25% ja 12%), ent oli 2021. aastal taastumas endisele tasemele (2019. aastal 29% ja 18%). Seevastu Läti vedude maht oli 2020. aastal suurem kui varem (578 000 tonni, 25% rahvusvahelistest vedudest), ent mullu näitas olulist langust (388 000 tonni, 16%), peamiselt Eestist välja veetava kauba vähenemise arvelt.
Suurim veosekäive oli eelmisel aastal aga neil vedudel, millel partnerriigiks oli Saksamaa, kokku 340 miljonit tonnkilomeetrit. See tähendab, et 173 000 tonni kaupa veeti keskmiselt 2000 kilomeetri kaugusele, kas Eestist Saksamaale või vastupidi.
Kui suur osa sõitudest tehakse tühjalt?
Kaubaveokid peavad vahel sõitma kauba järele, leidmata kaupa, mida selle käigus ühtlasi ära viia saaks. Tühisõitude vähendamine on kaubavedude efektiivsuse seisukohast oluline, kuid vältida neid ei saa. Eesti kaubaveoautod tegid eelmisel aastal uuringuga hinnatud läbisõidust 19% tühisõite, mis on kõrgeim näitaja alates aastast 2016. Eesti kaubaveoautode läbisõit kaubavedudel oli 2021. aastal 393 miljonit kilomeetrit, millest siis 73 miljonit olid kaubata. Aastane läbisõit oli tervelt 25% kõrgem kui 2020. aastal ja ületas ka 2019. aasta taset 10% võrra.
Kust andmed saadud on?
Statistikaamet korraldab maanteekaubavedude uuringut juba 15 aastat, saamaks ülevaadet Eesti veokitega maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Peamised uuringu põhjal hinnatavad näitajad on veoste kogus tonnides, veosekäive tonnkilomeetrites ja läbisõit kilomeetrites. Valikuuringus osalevad maanteeameti liiklusregistrisse kantud kaubaveoautod kandevõimega üle 3500 kg, mille vanus ei ületa 25 aastat.
Andmeid kogutakse riikliku statistika nädalaküsimustikuga „Kaubavedu teedel”. Kaubaveosõidukite kasutajatelt saadud andmete põhjal arvutatakse üldkogumi näitajate hinnanguline suurus. Nädala kohta kogutud andmete põhjal arvutatakse kvartali hinnangud. Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus/Transport”.
Kaubad on klassifitseeritud transpordistatistika standardse kaupade klassifikaatori 2007. aasta versiooni järgi, mida kasutatakse üle Euroopa (NST 2007).
Lisainfo saamiseks vaata transpordi valdkonnalehte ja statistika andmebaasi.