Otsingu tulemused

29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8% ja majade hinnad 1,4%. „Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta teises kvartalis suurem nii esimesest

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on