Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%.
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.
2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.
Statistikanõukogu kolmas (2019–2023) koosseis Statistikanõukogu teine (2014–2018) koosseis 2018. aasta lõpu seisuga Statistikanõukogu esimene (2011–2014) koosseis 2014. aasta lõpu seisuga
Eurostati andmetel kasvas kaupade eksport Euroopa Liidu riikidest 2013. aasta kümne kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 0,9%, import aga kahanes 3%.
Kaupade eksport jooksevhindades suurenes 2010. aasta augustis 37% ja import 34% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatab Statistikaamet. Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais.
Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.