Otsingu tulemused

Kolmandas kvartalis jätkus Eesti põllumajanduses tootmismahtude suurenemise trend. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti piima 4% ja liha 6% rohkem kui aasta eest. Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 4%, piima kokkuostuhind langes aga 8%.

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. „Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi märtsi andmed avaldab statistikaamet 7. aprillil

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Preemia eesmärk on edendada statistikat kui olulist teadusharu ja innustada üliõpilasi statistikameetodeid rakendama ning arendama. Noore statistiku preemiale on oodatud kandideerima kõik kuni 30-aastased Eesti elanikud, kelle 2025. aastal valminud rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab oluliselt või arendab mõnda statistikameetodit. Konkursile esitatav töö võib olla nii eesti kui ka inglise keeles ja peab vastama akadeemilistele sisu- ning vorminõuetele. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti statistika keskbüroo esimene juht ja

Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?