Otsingu tulemused

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski rõhutab, et amet teeb statistikat alati hetke parima teadmise ja praktika juures, nii ka elektrihinnaindeksi puhul. „Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ lisas Veski. „Statistikaamet tegeleb juba mõnda aega analüüsiga, mille tulemusena loodame kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Rahvaloenduse e-küsimustiku kaudu on tänaseks, 6. jaanuariks vastuseid laekunud ligi 150 000 inimese kohta. Ankeetide täitmisel on naised olnud meestest märksa aktiivsemad. Lühikesele küsimustikule on aega vastata 22. jaanuarini.

Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“. Mil viisil eelistavad Eesti inimesed oma mängu- ehk vaba aega veeta? Ajakasutusuuringu andmed annavad aru.

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?