Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
Täna, 21. juunil andis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup üle Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia, mille pälvis Lagle Sammelsaar.
Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?
Statistikaameti nelja kuu jooksul tehtud mitmele üleskutsele teatada dubleerivast andmekogumisest, laekus 54 ettepanekut. Nende põhjal tuvastati andmete täielik või osaline topeltküsimine 4 küsimustiku puhul.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.
27.-30. septembrini toimub Tallinnas Wiesbadeni grupi konverents, mis toob Eestisse statistiliste ettevõtlusregistrite eksperdid kogu maailmast. Konverentsi korraldab Statistikaamet.
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja
Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.