Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

12% töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht

Kuupäev 25.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Reaalaja elektriandmed annavad hoo piirkonna arengule

Kuupäev 06.04.2021
Artikkel
Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda

Kuupäev 22.05.2023
Artikkel
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Valdkond
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees. Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi

Statistiline kirjaoskus ehk kas suurem on parem

Kuupäev 25.03.2015
Artikkel
Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Statistiku mõtted, kuidas uuendada arengukava

Kuupäev 02.12.2021
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

Valitsemissektori defitsiit on vähenenud

Kuupäev 25.03.2020
Artikkel
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2019. aastal 0,3% ja võlatase 8% sisemajanduse koguproduktist.

Mõtteid rahvaloenduse küsitluse läbiviimisest

Kuupäev 21.03.2022
Artikkel
Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.