Otsingu tulemused

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja. Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%)

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21%-ni ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka